Teel Mustjärvele leidmata

Peale pisikest piknikku Järveotsal liikusime edasi Mustjärve suunas. Mööda mudaseid teid nagu eelmises postis sai kirjutatud. Tegelikult on meie sinine sitikas ka hullemaid teid näinud, aga sellest ma parem ei räägi, sest äkki ma tahan kunagi seda autot ka müüma hakata.

Geopeituse aarde Teel Mustjärvele koordinaatidele jõudes oli juba auto aknast selge, kus aaret otsima peaks. Paraku ei andnud esimene otsimisering soovitud tulemust, misjärel sai logid üle loetud. Sealt sai selgeks, et otsisime tõenäoliselt õigest kohast ning arvestades ümbruses toimunud hävitustööd võis pigem eeldada aarde kadumaminekut.

Ning kuigi mulle aardeotsimisel üldjuhul kaasgeopeituritele helistada ei meeldi, sest — tsiteerides üht kaasgeopeiturit — mängime ju ikkagi geopeitust, mitte geohelistamist, sai seekord ka aardeomanikule helistatud. Kõne tulemusel otsustasime, et enam edasi ei otsi… Ja jätsime ka Mustjärve vaatamata, sest nüüd on selge, et me tuleme siia veel tagasi. Ja miks ka mitte.