Suureliiva leitud

Üks koht, mida ma kindlalt Lahemaal külastada soovitan, on Vainupea. Pruunid sildid näitavad seal peamise vaatamisväärsusena kabelit, kuid mina arvan, et rand on kenam.

Suureliiva aare ongi peidetud samanimelisse randa. Aardekirjeldus geopeituse lehel ei valeta, kui võrdleb seda parimate kuurortite supelrandadega.

Kuna olin seal nüüd juba teist korda, sest esimesel korral jäi aare leidmata, siis tee oli tuttav. Nautisin päikeselist õhtupoolikut ja inimtühja metsaalust. Siiski leidsin ühed väga huvitavad inimtegevuse jäljed — ühe puu küljes oli silt koordinaatidega. Kirjutasin need üles ja otsustasin peale aarde otsimist huvi pärast vaatama minna, et mis seal siis olema peaks.

Kuigi peitja oli mulle peale talvist mitteleidmist aarde peiduka kohta väikese vihje andnud, ei käinud aardeotsimine sugugi mitte nii libedalt nagu oleks võinud arvata. Oma viis minutit kompisin jälle võimalikke kohti läbi, enne kui ülikavalale peidukale peale sattusin. Teisest küljest jälle imestasin, kuidas ma seda ikkagi juba eelmisel korral ei näinud…

Nänn vahetatud, võtsin suuna salapärastele koordinaatidele. Oletasin, et tõenäoliselt on seal metsas mingit seikluslikku orienteerumist mängitud ja vaevalt seal enam midagi leida on. Aga väike lootus oli siiski südames — et ehk leian pudeli šampust või resti õlut, neid tavalisi auhindu, mida firmaüritustel sellistelt mängudelt saada võib. Aga ei old seal miskit. Ju siis olid otsijad ikka hoolikad.