Rotermanni leitud

Lisaks Astlanda otsimisele ja leidmisele, mis oli tõeline seiklus ja peamurdmine, sai kohe seejärel üles otsitud ka Rotermanni mõistatusaare. Lihtne nagu jalutuskäik pargis.

Kui aare märtsi viimasel päeval geopeituse veebis avaldati, viskasin pilgu peale ja kohe oli selge, mida teha vaja. Aga kuna mul on põhimõte, et ma püüan Tallinna linna piiridesse jäävaid aardeid jalgrattaga otsida, siis jätsin selle ootele.

Nüüd saigi siis kätte võetud ning aarde koordinaate peitev tuntud tähestik veelgi arusaadavamaks teisendatud. Kuigi olen nooruses raadioamatörismiga tegelenud, siis nii proff ma küll pole, et peaast “tõlke” teeksin. Internet ikka abiks.

Ma ütleks peitjale vaid nii palju, et natuke rohkem oleks võinud vett sogada: märkide vahesid, tühikuid ja sõnavahesid poleks vaja olnud niimoodi eraldada, tavalistest tühikutest oleks piisanud küll, sest selles tähestikus annab just vaikus vahest märku. Ja seda ka, et punktide ja komade jaoks on ka täitsa märgid olemas.

Aga muidu on Rotermanni viis pluss vormistatud: lihtsalt lahendatav ka mõistatusaaretega mitte väga kursis olevale geopeiturile, tutvstab huvitavat ehitust ning on väga viisakalt peidetud. Ja mis pole vähem tähtis — see pole järjekordne mikro!

Seetõttu oligi mul plaanis jätta sellesse aardesse üks rännuputukas, aga paraku selgus kohapeal, et see siiski karpi ei mahu. Natuke vähem pretensioonikad rändurid ja mündid aga mahuvad kindlasti.

Järgmisena peaks ette võtma Opera aarde. Kui julgen.