jump to navigation

Isaac Asimov “Asum ja Maa” 13.11.2006

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Rudol Pangseppa kujundus

Nüüd võin siis lõpuks öelda, et olen Asimovi “Asumi” sarja sündmustiku kronoloogilises järjestuses (raamatud ilmusid nagu Star Warsi filmid – eellood hiljem) otsast otsani läbi lugenud. Paraku valmistas sarja viimane osa, “Asum ja Maa” pettumuse. Olen nõus BAAS-i kaasarvustajatega, et tegemist on sarja nõrgima raamatuga. 😦

Esiteks, kuigi sisuliselt on tegemist “Asumi ääre” teise osaga, jutustab autor esimesed 50 lehekülge eelmise raamatu sündmusi ümber, et “Asum ja Maa” oleks ka iseseisva raamatuna loetav. Igav!

Teiseks käisid mulle metsikult närvidele kahe peategelase, Blissi ja Trevize vahelised dialoogid. Ma saan aru, et raamatu põhiidee oli juurelda eelmise romaani lõpus Trevize poolt langetatud otsuse üle inimkonna saatuse osas. Nimelt otsustas Trevize, et inimkonna tulevik on muutuda üheks mentaalseks tervikuks, mis hõlmaks kogu Galaktika. Ühel planeedil eksisteerivat tervikut ja oma arvamust sellest kirjeldasin oma “Asumi ääre” arvustuses eelmisel kuul. Ühesõnaga, nüüd hakkas Trevize millegipärast oma valikus kahtlema. Tore! Kuid iga paarikümne lehekülje tagant seda valikut ja kahtlusi-kõhklusi uuesti läbi nämmutada oli liig, mis liig.

Kolmandaks polnud enam õhkugi alles Asumi sisestest intriigidest ja välispoliitikast ega ka Seldoni plaanist. “Asumi ja Maa” kogu süžee oli üks kummina pikaks venitatud quest, mis kulges ühelt planeedilt teisele. Nendest planeetidest vast põnevaim oli Solaria, muude kirjeldused olid igavad ja süžee seisukohalt üsna mõttetud.

Ja neljandaks – kuigi kogu raamatus nämmutati legendi Maa radioaktiivseks muutumisest ning see ka lõpuks kinnitust leidis, ei pidanud autor vajalikuks lugejale seletada, miks siis Maa ikkagi radioaktiivseks muutunud oli?! 👿

Et kas midagi head ka oli? No põhimõtteliselt oli lugu loetav ja täitis kolme nädala jooksul minu muuga täitmata õhtupoolikuid. Positiivne oli ka see, et lausa magama ajavaid kohti polnud, sest sündmused arenesid ja tegelased tegutsesid. Ja viimane peatükk, “Otsing lõpeb” oli ka poindi seisukohast huvitav. Õigupoolest ongi need 14 lehekülge sellest 394-leheküljelisest raamatust olulised.

Okei, kui nüüd kõik eelpoolkirjutatu erapooletu pilguga üle vaadata, siis võib öelda, et oli ikka saast raamat küll. Et “saast” kuidagi mõõdetavana defineerida, siis panen viie palli skaalal hinde ja põhjendan seda. Kui see lugu ei kuuluks Asumi sarja ja ma ei oleks Asimovi fänn, siis paneksin “kahe”. Kuna aga kuulub sarja juurde ning ma olen fännina andestav, siis veab kuidagi “kolme” välja.

Advertisements

Kommentaarid»

1. E.T. - 13.10.2009

MIKS MUUTUS MAA RADIOAKTIIVSEKS?On kyll seletatud,aga kas just selles osas?Sorry!lugesin 10-konna aasta eest…ah,et radioaktiivsus…kui inimesed elasid”teraskoobastes”,s.t.maa-alustes linnades,vajasid nad palju energiat,ja “odavalt”…kuhu aga pandi tuumaja”a”tmed,ja kaua kulus,et nende hulk j6udis piirini,kust tagasipo”o”rdumine v6imatu…ma”rke sellest oli juba Elijah Baley ajal!
E.T.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: