jump to navigation

Ray Bradbury “Õhtune kõne, võta toru” 21.12.2006

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

“Õhtune kõne, võta toru” — selline fraas hakkas täna õhtul mu peas kummitama. Ju siis tahtsin kellelegi nii öelda… Või keegi mulle…

Igatahes otsisin üles 1992. aasta ajakirja “Täheaeg”, kus just sellise pealkirjaga Ray Bradbury lugu ära trükitud on, ning skännisin selle sisse. “Õhtune kõne, võta toru” oleks pidanud õigupoolest ilmuma 1974. aastal eesti keeles ilmunud Bradbury Marsi lugude kogumikus “Marsi kroonikad”, sest just sinna ta oma olemuselt kuulub.

On 20. juuli 2097. aasta ja tühjas toas tühjal tänaval tühjas linnas tühjal planeedil Marss heliseb telefon. Kaheksakümne aastane Emil Barton,  Green Villa ja kogu Marsi ainuke elanik, võtab toru ning tema üllatuseks räägib teises otsas… Emil Barton, kahekümne aastane.

Lugu on vinge ja brädburilikult sünge lõpuga. Just see süngus võluski mind, kui kunagi ammu Bradbury lugudest aru saama ja neid armastama õppisin. Ning selles jutus seda süngust jagub. Eriti head on minu meelest luuleread loo alguses, mida ma ei pea paljuks siin veelkord ära tuua — juhuks, kui te lugu ei viitsi lugeda, lugege vähemalt neid ridu:

Eks oletagem veel ja veel,
et traadid mustil hajusatel telefonipostidel
mustmiljard kuuldud sõna enesesse imavad
ööst öösse terved ööd ja kõige selle mõtte
ja tähenduse talletavad.
Siis, öises mõistumängus,
kõik kokku klapitavad
ja filosoofilises faasis
kui kõurik sõnu otsivad.
See mõistusetu elajas,
kes talletab kõik kaas- ja täishäälikud,
nii hoiab alal imepalju halba nõu
ja seda endast sosinais ning tukseis välja nõrutab
ta sisin-pominhaaval.
Siis peagi ühel ööl on keegi ärkvel,
kui kõlab kile helin, tõstab toru
ja kuuleb häält, mis on kui Püha Vaim,
kes rändab Kauges udukogus.
Too kiskja traadi teises otsas,
kes susinal ja naudinguga
aja hulluslaama tagant
ütleb: Haa, loll, oo,
ja siis: Halloo.
See sigitis,
see tobe jõhker hälbinud elekterkiskja,
m i s talle vastata?

Ja nüüd võtke oma mobiiltelefonid ning visake need puruks! 😎 Ja kes ütles, et ulme pole kõrgema klassi kirjandus? 😈

Advertisements

Kommentaarid»

1. Ray D. Noper - 21.12.2006

Kas sul on olemas mõlemad Täheajad ? Ega sa lähiajal sellist lugu, nagu Zelazny “Täna me valime nägusid” sisse skännima ei hakka ?

2. mr.Costello - 21.12.2006

Jah, mul on ned mõlemad olemas ning Roger Zelazny “Täna valime nägusid” oli omal ajal üks nendest lugudest, mis mind seal tõsiselt vaimustas. Luban, et skännin selle kindlasti sisse. Aga lähiajal – ei luba. Tegemist on igavesti piraka looga, tegelikult ju romaaniga, mille tekstituvastamisel tuleb hoolimata kõigest palju käsitööd teha. Võtan selle töö kunagi kindlasti ette, aga millal – ei tea.

3. Ray D. Noper - 22.12.2006

Lahe. Olen seda mõnda aega taga otsinud, aga kellelgi ei tundunud Täheaegu alles olevat ja kasutatud raamatute tellimine Meerikamaalt on ka igavene kino…

4. Ulmeguru - 22.12.2006

Eestikeelses nö. romaanis polnud seda juttu seepärast, et 1950. aasta väljaandes ka seda juttu polnud… Bradburyl on neid Marsi-jutte rohkemgi… noh, neid, mis «Marsi kroonikatest» välja jäid… kanoonilises väljaandes on jutte 26… raamatus «The Martian Chronicles: The Definitive Edition» (2005) on jutte 40 ning sealgi pole veel kõiki…

5. Ray Bradbury « Stalkerid - 17.08.2012

[…] Jõesaar, A. Ray Bradbury “Õhtune kõne, võta toru” // https://mrcostello.wordpress.com/2006/12/21/ray-bradbury-ohtune-kone-vota-toru/ […]


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: