jump to navigation

Robert Bloch “Modell” 16.01.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Heiki Raudla illustratsioonVabandan, kui nüüd õudukate fännidele liiga teen aga “Psycho” autori Robert Blochi lühilugu “Modell” ulmekogumikus “Aphra” ajas mul närvi mustaks. Kohe nii mustaks, et ma ei häbene siia spoilerit panna ehk loo puänti koos omapoolsete sarkastiliste kommentaaridega ära jutustada. 😡

Kirjanik läheb vaimuhaiglasse ühe patsiendiga intervjuud tegema, et oma juttudele ainest saada. Kas pole originaalne? 👿 Patsient jutustab talle loo, kuidas ta Kariibi mere kruiisilaeval kaks nädalat ühte modelli piiras, kuid see jäi kättesaamatuks, samal ajal kui kogu ülejäänud laevatäis rahvast keppis nagu pornofilmis. Viimasel ööl kutsub modell meie gigolo siiski enda kajutisse, avab šampanja ning teatab, et tahab talt last. Ilma edasise abiellumis- või ülalpidamiskohustuseta. Gigolo ei suuda pakkumisest ära öelda, paneb šampanja hinge alla ja tajub samas, et joogi sees võis miskit olla. Edasiste sündmuste valguses teen pakkumise, et mõni hallutsinogeen. Gigolol võtab seest külmaks, kui modell oma blondi pea otsast kruvib ning temaga peata ratsanikuna vahekorda astub. Nüüd läheb veel õudsemaks! 👿 Modelli rinnanibud paisuvad ning neist saavad silmad, häbememokkade asemele ilmub habemes suu. Kõige selle põhjal teeb meie gigolo järelduse, et tegemist on mõne võõra rassi esindajaga, kes paaritub Maa meestega oma ebatavalisel moel. Arstid küll ei nõustu mehe seletustega, kuid nende sõnul jääb seletamatuks faktiks see, et modell on jäljetult kadunud ning mehest on saanud kastraat. Mina pakun, et mehi vihkav frigiidne tibi planeeris sadistlikku akti ette, võttis laksu all oleval mehel munad maha ja kadus kõigi nelja tuule poole või hüppas üle parda.

Vaat selline lugu. Ainuke pluss selle jutu juures oli see, et õnneks oli see lühike lugu. Vaid natuke pikem, kui käesolev ümberjutustus. 😉 Mul jääb üle vaid küsida, et mida paganat teeb selline jutt ulmeantoloogias? See oli retooriline küsimus — jah, tean, et ka horror kvalifitseerub ulmeks. Aga see ei meeldi mulle sellegipoolest. Mulle meeldib teaduslik fantastika, science fiction, ja seetõttu olen pettunud, kui leian ulmekogumikust keskpärase õudusjutu. Tõele au andes, ehk olin ka sellepärast nii kuri, et ma õudukaid ülepea ei armasta. Ainuke erand on Stephen King, kelle romaane on mu raamaturiiulis lausa mitu. Aga tema õudukad on ka pigem psühholoogilised trillerid mõningate fantasy elementidega. Igatahes minu jaoks erilised. Aga see ei ole selle blogi teema.

Advertisements

Kommentaarid»

No comments yet — be the first.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: