jump to navigation

Sever Gansovski “Vincent van Gogh” 19.01.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Sever Gansovski teoseid on Ulmekirjanduse BAAS-is registreeritud üle poolesaja ning neist omakorda pooltele on kirjutatud ka arvustusi. Minu jaoks oli aga tegemist tundmatu nimega, sest vene keeles ma ei loe ning eesti keeles on minu teada tema lugusid avaldatud vaid 2 – üks “Nooruses” ja teine “Horisondis”. Esimene mulle pihku sattunud pole, teine aga küll ning seal lühendatud kujul avaldatud lühiromaan “Vincent van Gogh” on nüüdsest ka netipublikule kättesaadav. 😎

Lugu räägib sellest, kuidas tulevikus (tegelikult meie jaoks küll juba minevikus, 1994. aastal aga kuna jutt on kirjutatud 1970. aastal, siis autori jaoks tulevikus) avastatakse võimalus minevikus reisida. Sellest sünnib paksu pahandust ja segadust, sest minevik, olevik ja tulevik lähvad lootusetult sassi nagu eelmises lauses. 😆 Igatahes, peatselt ajarännud keelatakse ning minevikku võivad rännata vaid eriti usaldusväärsed isikud. Paraku ei kontrollita Ajasõlmi siiski piisavalt ning kaks kelmi arvavad, et võivad minevikust kunstiväärtusi virutades jõhkralt pappi kokku ajama hakata. Objektiks ja subjektiks (või õigemini vastupidi) valitakse Vincent van Gogh ja tema surematu looming. Paraku ei arvesta peategelased aga aja paradoksidega ning astuvad (korduvalt) ämbrisse…

Lugu on üsna humoorikas, eriti meeldis mulle just see tekitatud segaduste kirjeldamine. Väike näide:

Teate, ilmunud kord Kolumbuse juurde üks turakas, kaart käes, ja tõestanud, et mööda Atlandit läände siirdudes näeb Indiat nagu oma kõrvu. «Ah et ei saagi Indiasse,» öelnud Kolumbus. «Mis siis ikka, ei hakkagi sellega jamama.»

Niiet nalja saab. 😆 Samas on lugu ka kurb, kuna van Goghi elu polnud mingi meelakkumine. Selle loo väärtus ongi selles, et kuigi tegemist on ulmekaga ning lühendatult tõlgitud lühiromaaniga, saab loost üsna palju van Goghi tegeliku elu kohta teada. Ja kui nüüd kirjanik väga ei vassinud, siis sain teada, et van Gogh oli kommunist. 😉 Igatahes leidis ta ühes episoodis, et maalide müügist võiks teenida vaid nii palju, et endale ja teistele endataolistele virelevatele kunstnikele hädapärane äraelamine tagada. Ülejäänud teosed peaksid aga olema eksponeeritud avalikus galeriis, et kiskuda kunstiteostega kauplemine poodnike käest ja viia tõeline kunst rahva hulka. No mida mina siis kogu aeg rääkinud olen: kunst kuulub rahvale! :mrgreen:

Selle romaani juures aga ei meeldinud mulle nõukogude kirjanikule iseloomulik moraliseeriv alatoon. Vastavalt sellele pani autor ka (minu meelest paadunud pätist) peategelase ebausutavalt käituma. Võib-olla olen mina rikutud mõtlemisega kultiveerides arusaama, et tänapäeva inimene on oma loomult halb ning võimaluse korral mõtleb pigem omakasule kui üllastele ideaalidele. Aga kui mõtlebki, siis arvan, et ta teeb seda kuidagi normaalsemalt! Sever Gansovski loo peategelane aga loobub kogu oma maisest varast ning loodetavast tulust lihtsalt seetõttu, et (tsiteerin meelevaldselt) “muidu ei kirjeldaks surmale määratud juudi tüdrukuke oma päevikus Vincent van Goghi “Päevalilli”” ja “punaarmeelased ei langeks Leningradi rindel Johanna van Gogh-Bongeri “Van Goghi kirjade” köide seljakotis”. No sorry! 😮

Natuke ebausutav oli ka kogu süžee point rikkuste kokkuajamise seisukohast. Gansovski kirjeldatud tulevikus suudetakse kulda piiramatult toota ning ainsaks väärtuseks on energia. Järelikult on leiutatud mingi energia-mateeria muundur? Sellisel juhul saaks ju ka van Goghi maale piiramatult toota!? 💡 Või tahab keegi mulle vastu väita, et molekulaarsel tasemel tehtud koopia on siiski vaid koopia ning originaalil on mingid muud väärtused a la originaali sisse pandud “hing”? Bullshit! 😆

Kokkuvõtteks soovitan seda lugu kindlasti lugeda — kannatage moraalilugemine ära ja saate keskmisest nauditavama lugemiselamuse!

Advertisements

Kommentaarid»

No comments yet — be the first.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: