jump to navigation

Eestikeelne alternatiivajalugu 16.03.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags: , , , , , , , , , , ,
trackback

Kolm kuud tagasi, kui Vladimir Sorokini “Sinist pekki” arvustasin, palus Punane Hanrahan kommentaarides, et kirjutaksin väikese ülevaate alternatiivajaloolistest teostest. Otsustasin selle palve kindlasti täita aga sügavamaks analüüsiks ja ülevaate kirjapanekuks sain aega alles nüüd. Ka pean tunnistama, et ega ma ise eriline alternatiivajaloo fänn pole, pigem loen seda ulme alamžanrit siis kui midagi kätte juhtub. Usun, et kui mõni oluline viide siit seetõttu välja jääb või kui ma millegagi puusse panen, siis Ulmeguru oskab kindlasti ehk täiendada ja parandada.

Kuna loen ja arvustan eesti keeles ilmunud ulmejutte, siis on ka käesolevas ülevaates käsitletud vaid eesti keeles ilmunud alternatiivajaloolisi romaane ja jutte. Minu allikateks selle info kirjapanemisel olid suures osas Ulmekirjanduse BAAS ja Raamatukoi raamatupood.

Alustan raamatutest ja juttudest, ma mida ise lugenud olen ja seetõttu oma kogemuse põhjal soovitada oskan. Sätin nad vastavalt isiklikele eelisustele pingeritta.

Romaanid:

Norman Spinrad “Terasunelm”
Mis oleks saanud, kui Adolf Hitler oleks emigreerunud Ameerikasse? Temast oleks saanud ulmekirjanik! 😆 Romaan ongi üles ehitatud nii, et kui kaaned lahti lööd, vaatab vastu teine pealkiri, “Haakristi isand” ning autoriks on märgitud Adolf Hitler. “Terasunelm” ehk siis tegelikult “Haakristi isand” jutustab sellest, kuidas kangelaslikud inimesed võitlevad mõistuseta mutandihordide vastu. Pseudoajaloolises järelsõnas arvustatakse ja analüüsitakse Hitlerit kui ulmekirjanikku ning tõmmatakse paralleele tema kirjeldatud mutantide kodumaa ja selles alternatiivajaloolises reaalsuses üle kogu Euraasia laiutava Nõukogude Liidu vahele.
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Harry Harrison “Ajamasina saaga”
Põhimõtteliselt võib võib vaielda, kas see romaan on alternatiivajalooline või mitte. Mina liigitaksin ta siiski alternatiivajaloo hulka kuuluvaks, kuna enamus tegevusest toimub minevikus. Üks tegelane leiutab ajamasina, kuid ei suuda sellega kuidagi teadusringkondades läbi lüüa. Lõpuks pöördub vennike Hollywoodi, kus üks filmirežisöör haistab ajamasinas võimalust odavalt ajaloolist filmi teha. 😆 Nii rännataksegi kogu kupatusega minevikku, viikingite juurde, et nende Ameerika avastamise retkest film teha. Ja sealt see alternatiivne ajalugu tekibki.
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Vladimir Sorokin “Sinine pekk”
Vaid osaliselt alternatiivajalugu, sest romaani esimese poole tegevustik toimub tulevikus ning selle kohta ei saa me tänasel päeval “alternatiivne” öelda, kuigi ehk tahaks. 😐 Minu kirjutatud pikem arvustus on siin.
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Jutud:

Harry Turtledove “Saared meres” antoloogias “Täheaeg 2: Doominosillad”
Mis oleks juhtunud, kui bulgaarlased oleksid katoliikluse asemel pöördunud islamisse? Lugu kirjeldab bulgarite khaani juures peetavaid läbirääkimisi, kus mõlema usu misjonärid üritavad teda veenda just enda usu paremustes. Mõlemil on oma head ja vead: islamil mitmenaisepidamine aga kahjuks lauskarskus; katoliiklusel veinijoomine aga see-eest monogaamia. Lõpuks saab valik tehtud, tegelikkusele alternatiivne, ning ristiusk jääb saarekesteks islami meres.
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Roman Podolnõi “Pseudoajaloolised pajatused” antoloogias “Diogenese latern”
Põhimõtteliselt on tegemist kogumikuga kogumikus. “Pseudoajaloolised pajatused” on kimp lühijutte, mis räägivad teise nurga alt sellest, kuidas inimkond hobuse kodustas, kuidas Kolumbus Ameerikat avastas ja kuidas Isaac Newtonist füüsik sai. Lisaks veel mitmete tuntud kirjanike alternatiivajaloolised tegemised.
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Kim Newman “Übermensch!” antoloogias “Aphra”
Kas koomiksitegelase paigutamine teise aega ja kohta on alternatiivajalugu? Põhimõtteliselt vist küll, eriti kui jutus puudutatakse ka reaalselt eksisteerivat maailma. Pikemalt arvustasin seda lugu siin.
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Nüüd need romaanid ja jutud, mida ma isiklikult lugenud pole. Tänu selle ülevaate tegemisele leidsin üsna mitu romaani, mida sisukirjelduse ja arvustuste põhjal tahaksin kindlasti lugeda, seetõttu sätin ka need järjestusse, et endal meeles oleks, millest alustada. Kahjuks pole enamikku nendest raamatutest enam müügis. 😦 Pean vist ikkagi lõpuks mõne raamatukogu lugejaks hakkama… 😐 Juttudest panen vaid viited, sest infot täpsemate sisuülevaadete kirja panemiseks oli kohati napilt. Õnneks on aga paar tükki nendest juttudest võrgus vabalt kättesaadavad, nii et huvilised saavad ka terviktekste lugeda.

Romaanid:

Philip K. Dick “Mees kõrges lossis”
Teise maailmasõja on võitnud natsid, venelased on tõrjutud Uraalide taha, Ameerika on jagatud Saksamaa ja Jaapani vahel. Mees kõrges lossis kirjutab raamatu, mis annab mõista, et kõik oleks võinud kulgeda ka teisiti…
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Brendan DuBois “Ülestõusmispäev”
1962. aasta Kuuba raketikriis ei lõppe õnnelikult ning puhkeb tuumasõda. Venemaa hävitatakse, Ameerika Ühendriigid nõrgestatakse ning Suurbritannia impeerium tõuseb fööniksina tuhast. Romaani tegevus toimub 10 aastat hiljem, 1972. aastal. Ameeriklasest ajalehereporter kajastab üht tavalist mõrvalugu, kuid diktaatorist presidendi kontrolli all olev sõjavägi püüab seda millegipärast summutada. Edasisel uurimisel selgub reporterile, et uuritaval lool on mingid seosed tuumasõja põhjustanud sündmustega.
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Robert Harris “Vaterland”
Tegevus toimub kolmandas Reichis 1964. aastal. Sõda Nõukogude Liiduga kestab ikka veel, rindejoon kulgeb piki Uraali mäestikku. Vaba maailma ainuke kants on Ameerika Ühendriigid. Peategelaseks on sakslasest kriminaalpolitsei uurija, kes satub oma tööd tehes natse kompromiteerivatele materjalidele ning kelle tegevust Gestapo igati takistada püüab. Põhimõtteliselt on tegemist alternatiivajaloolise poliitilise põnevikuga.
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Indrek Hargla “French ja Koulu”
Tegemist on alternatiivajaloo ja fantasy seguga. Tegevus toimub alternatiivses Eestis, riigis nimega Maavald, kus rahaühikuks on tammed, libahundid on igapäevane nähtus ja võlukunst toimib. Ajaliselt toimub tegevus alternatiivse 20. sajandi alguses, kus võõramaine salaorganisatsioon jahib võluesemetest suurimat, Tarbatu Suurt Ohvrikivi.
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Indrek Hargla “Palveränd uude maailma”
Tegevus toimub 16. sajandi Euroopas, milles pole keiser Karl V-ndat. Martin Luther on keiser Ferdinandi peapiiskop, kes sesisab usupuhastust läbi viiva fanaatilise Vahimeeste Ordu eesotsas. Paavst astub talle vastu ja Euroopas puhkevad ususõjad. Süžee hargneb sõdade jalust põgenevate armunute ponnistuste ümber kokku saada.
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Jutud:

Indrek Hargla “Kevade tulek” ulmeajakirjas “Algernon”
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Indrek Hargla “Cuncti simus concanentes: Ave Maria” ulmeajakirjas “Algernon”
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Indrek Hargla “Püha Graal – 1984” kogumikus “Hathawareti teener”
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Viktor Pelevin “Kristallmaailm” kogumikus “Sinine latern”
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Kristjan Oad “Latgalijaht” antoloogias “Terra Fantastica”
Arvustused Ulmekirjanduse BAAS-is.

Advertisements

Kommentaarid»

1. Ray D. Noper - 16.03.2007

Urmas Alase “Plahvatus” kuhu jäi ? 🙂

2. mr.Costello - 16.03.2007

See on mul isegi loetud, aga mitte ei tulnud meelde. Lugesin nüüd Ulmekirjanduse BAAS-i arvustused üle ja isegi siis ei tulnud meelde, millest see raamat täpselt rääkis. Aga vist kvalifitseerub alternatiivajalooks küll, tänud!

3. Ulmeguru - 19.03.2007

Ülearused:
Harrison «Ajamasina saaga» (siiski ajasilmuse lugu)
Podolnõi «Pseudoajaloolised pajatused» (siiski salaajalugu)
Hargla «Kevade tulek» (salaajalugu)
Pelevin «Kristallmaailm» (ajalooaineline kokaiiniunenägu)

Alternatiivajalugude kohta on olemas suurepärane andmebaas: http://www.uchronia.net/

Sealsamas on ka korralik seletus, et mis see alternatiivajalugu on ja milles see erineb salaajaloost. http://www.uchronia.net/intro.html

Eesti keeles ilmunud alternatiivajalugude hulka tuleks lisada:
Poul Anderson «Südasuvine torm»
Stephen Baxter «Ajalaevad»
Janusz A. Grinewski «Grottaferrata palimpsest»
Indrek Hargla «Dom Ramón»
Indrek Hargla «Novembrivalss Vanal väljakul»
Indrek Hargla «Sierra Titauna nekropol»

Ja ilmselt võib alternatiivajalooks pidada ka:
Isaac Asimov «Igaviku lõpp»
Ray Bradbury «Kõuekärgatus»
Kir Bulõtšov «Hirmust»

NB! Turtledove’i jutus olid bolgarid, mitte bulgaarlased!

4. mr.Costello - 20.03.2007

Tänud lingi eest! 🙂 Väga abiks seletused, definitsioonid ja näited! Mulle oligi kõige segasem see salaajaloo mõiste. Nüüd on selge ja nõustun sinu poolt tehtud parandustega – “Pseudoajaloolised pajatused” on tõesti salaajalugu. Hargla “Kevade tulekut” pole lugenud aga usun, et sul on õigus.

Siiski ei peaks ma seal lehel kirja pandud definitsioonist lähtudes “Igaviku lõppu” ja “Kõuekärgatust” alternatiivajalooks. Vabatõlge: alternatiivajalugu käsitleb mõnda minevikusündmust, mis oleks võinud toimuda teisiti, ning selle tagajärgi. Tõsi, sinu poolt viidatud andmebaasis liigitatakse mõlemad alternatiivajalooks ja isegi põhjendused on olemas. Samas on Asimovi loo juures märkus, et alternatiivajaloo osa on marginaalne ning Bradbury loo juures mainitakse, et pole kah “päris” alternatiivajalugu.

Nõustun, sest mõlema raamatu sündmused toimuvad meie jaoks mitteeksisteerivas tulevikus ning muudavad enamaltjaolt samuti meile tundmatut ajalugu. Ausalt öeldes ma isegi ei mäleta, et “Igaviku lõpus” oleks mainitud Enrico Fermi mitteosalemist aatomiuuringute juures ning aatomipommi Hirošimale mitteviskamist ning nende sündmuste seoseid Igaviku leiutamisega… 😕 Bradbury “Kõuekärgatuses” rännati tõesti dinosauruste manu ning muudeti ajalugu, kuid muutus keegi meile tundmatu president tulevikus. Oleks seal räägitud, et Bushi asemel sai presidendiks Kelly, 😆 siis võiks seda tõesti alternatiivajalooks pidada.

Üldiselt aga sai selgeks, et päris selge see piir alternatiivajaloo ja lihtsalt fictioni ikka ei ole. 😆

P.S. Need bulgarid (bolgarid) olid bulgaarlaste eelkäijad. Seda pidasingi silmas.

5. Ulmeguru - 20.03.2007

Alustaks lõpust… jah, väga kauged eelkäijad, aga selle jutu kontekstis võiks bolgareid pigem tatarlasteks nimetada… 🙂

Olen ka nõus sellega, et alternatiivajalugu pole Asimovi ja Bradbury puhul peamine. «Igaviku lõpp» on alternatiivajalugu pigem selle Fermiga toimetatud muudatuse tõttu… niisamuti nagu Bradbury, kus tegelikult oli juttu siiski selle liblikalömastamise tagajärgedest…

Sinnasamasse punti läheb ka Andrei Balabuhha jutt «Apendiks» (mis eile meelde ei tulnud), kus on alternatiivne tegelikult see meie reaalsus, aga tegelikult on ka see jutt rohkem sinna Bradbury ja Asimovi kanti.

Bulõtšovi puhul on ainus alternatiivajalooline detail Stalini ajal ehitatud ajamasin, aga niisamahästi oleks selle asemel võinud olla ka lihtsalt ajaportaal ja jutt oleks ikka seesama olnud… st. ajamasina olemasolu ajalugu ei muutnud…

6. Ulmeguru - 20.03.2007

Veel…

«Igaviku lõpus» oli Fermi see tegelane, kellele saadeti (kas Harlani või Noysi) poolt kiri ja mille tagajärjel mees hakkas tegelema asjaga, mis viis tuumapommini ja seeläbi Igaviku hävitamiseni…

7. mr.Costello - 20.03.2007

Nüüd tuli meelde see Enrico Fermi. Näe, “Igaviku lõpp” on ikka nii hea raamat, et unustad detailid ära ja võid jälle uuesti lugeda ning nautida. 😉 Aga alternatiivajalooks ta minu jaoks siiski ei kvalifitseeru, sest täidab vaid ühe ülalpool toodud definitsiooni tingimuse – minevikusündmus on olemas aga tagajärgede kirjeldus meile tuntud ajaloo muutustena on puudu.

Bulgarid elasid jah seal kandis – Vikipeedias on kaart ka.

8. Maureen F. McHugh “Lincolni rong” « Mister Costello — kangelane - 27.10.2007

[…] Järjekordse jutukese antoloogiast “Pilet utoopiasse” võib lisada minu poolt kunagi Punase Hanrahani jaoks koostatud eestikeelse alternatiivajaloo nimekirja. […]

9. Poul Anderson “Eutoopia” « Mister Costello — kangelane - 11.03.2012

[…] omajagu — on seda vähe või palju, ei oska ma öelda. Aga mingisuguse ülevaate panin kunagi siingi blogis kokku. Sobib see jutt […]

10. Kir Bulõtšov “Tõrge-67” « Mister Costello — kangelane - 11.03.2012

[…] on tegemist alternatiivajalooga, mis on ulme alažanr, kus kirjeldatakse mõnda minevikusündmust ja selle tagajärgi meile […]

11. Norman Spinrad « Stalkerid - 07.08.2012

[…] Jõesaar, A. Eestikeelne alternatiivajalugu // https://mrcostello.wordpress.com/2007/03/16/eestikeelne-alternatiivajalugu/ […]

12. Charles Stross “Külmem sõda” | Mister Costello — kangelane - 28.12.2013

[…] viie palli süsteemis. Tegemist on ühe parima viimasel ajal loetud ulmekaga ning väga heade alternatiivalooliste tekstidega. Kui järgmisel aastal peaksin Stalkerite hääletamisel osalema, siis minu punktid on […]


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: