Brian Aldiss “Totaalne keskkond”

Briti ulmekirjaniku Brian Aldissi loomingut tutvustavasse kogumikku “Kontramorfoos” on kogutud lühijutud, kuid on ka üks erand, “Totaalne keskkond”, mis on lühiromaan.

Romaanis kirjeldatud sündmuste algus ulatub 1975. aastasse ja aktiivne tegevus toimub 2000. aasta Indias. See ajaperiood on meie jaoks juba minevik. Aga et romaan on paberile pandud 1968. aastal, ajal mil XXI sajand näis veel kauge tulevikuna, siis pole tegemist mingi alternatiivajaloolise jutustusega vaid pesuehtsa ulmejutuga. Seda enam, et kirjeldatavad probleemid on aktuaalsed ka tänases päevas.

Romaani pealkiri, “Totaalne keskkond”, ütleb päris palju loo sisu kohta. Nimelt otsustatakse ÜRO egiidi all 1970-aastate Indias läbi viia koletislik eksperiment, sulgedes 1500 vabatahtlikku noort perekonda määramata ajaks muust maailmast täielikult eraldatud keskkonda. Eksperimendi eesmärk on lasta Totaalse Keskkonna rahvastikul piiramatult kasvada, et ebainimlikes ülerahvastatuse tingimustes tekiksid inimestel paranormaalsed võimed. Eksperiment õnnestub selles mõttes, et 25 aastaga paisub Totaalse Keskkonna rahvastik 75 000-ni ning elutingimused muutuvad tõesti väljakannatamatuteks. Paraku ei suuda välisvaatlejad passiivse vaatlemise teel kindlaks teha, kas elanikel on ka üleloomulikke võimeid, poliitikud aga nõuavad eksperimendi lõpetamist. Totaalsesse Keskkonda hakatakse saatma vahetuid vaatlejaid, kellest paraku aga keegi elusana tagasi ei tule. Kuni lõpuks üks mees tuleb…

Lugu on hea, eelkõige just õnnesunud elu-olu ning tegelaste mõttemaailma kirjelduste poolest. Samuti on Brian Aldiss hästi põhjendanud selle, miks eksperimendi osalisteks just hindud valiti — sellepärast, et nad oma rahvastiku juurdekasvu ei piira ning lepivad oma religioossete tõekspidamiste tõttu ka kõige hullemate elutingimustega, võttes neid lihtsalt kui paratamatut saatust.

Lugu on aga lihtsalt hea, kuid siiski mitte suurepärane, sel põhjusel, et Brian Aldiss ei põhjenda, miks paranormaalsed võimed peaksid just ülerahvastatuse tingimustes kõige paremini arenema. Väga lõdvalt on puudutatud ka teemat, miks neid üleloomulikke võimeid üldse vaja peaks olema. Okei, lõpus üht-teist selgub (selliseid võimeid on võimalik kasutada relvana) aga siiski… Ja lõpuks, puht teaduslik aspekt: evolutsioonilised arengud ei toimu 25 aastaga ja nelja inimpõlvega.

Kokkuvõtteks aga loomulikult soovitan. Ja kui ise peaksin kunagi Indiasse reisima, siis loen selle loo kindlasti ka enne reisi üle, et kohalik tegelik elu-olu vastuvõetavam tunduks. 😀