jump to navigation

Kir Bulõtšov “Hirmust” 29.05.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Heiki Raudla illustratsioon

Antoloogias “Muumia” avaldatud Kir Bulõtšovi lugu “Hirmust” mainis siin blogis juba korra  varemalt Ulmeguru — eestikeelset alternatiivajalugu tutvustava sissekande kommentaarides. Aga kas too lugu ikka täisväärtuslik alternatiivajalugu on, selles kahtles ta ka ise kaks kommentaari edasi. Mina polnud seda juttu siis veel lugenud ega osanud kaasa rääkida, aga praegu väidan, et mitte, sest täidetud on vaid üks alternatiivajaloo definitsiooni tingimustest. Aga see selleks.

Lugu algab sellise ehtnõukogudeliku olukirjeldusega: peategelane üritab vaksalis telefoniautomaadis helistamiseks kolmekopikalist peeneks vahetada. Ühesõnaga, selline mõnusalt nostalgiline tunne tuli jälle peale. 🙂 Edasi aga hakkasid sündmused arenema ja loo iva lahti kooruma — peategelase poolt telefonijärjekorras kohatud mees osutub füüsikateadlasest ajaränduriks, kes põgenes stalinistlike repressioonide eest helgemasse tulevikku. Paraku ei osutu 1972 aasta aga siiski mitte nii helgeks ning süžee teeb ootamatu keerdkäigu…

Hea lugu. Samas aga mitte ülihea, sest aimasin selle kavala süžeepöörde juba suht jutu alguses ära ehk siis kirjanikul ei läinud korda mind üllatada. Tsiteerimist väärt on aga loo peategelase vastus 1938 aastast tulnud teadlase küsimusele, et kas nad ikka teavad Stalini kuritegudest ning mida nad selles osas ette võtnud on?

Me oleme toiminud ainsal võimalikul moel, et mitte lahti öelda oma maa ajaloost. Me oleme unustanud. Nii tema kui need, kes hukkusid. Võib-olla ei väljendu ma päris täpselt. Võib-olla oleks õigem öelda, et me austame vääriliselt neid, kes süütult hukkusid. Kuid me püüame vältida üldistamist.

Argpükslik lahendus? Võib-olla. Aga toimiv. Luues paralleele meie Eesti elu-oluga, siis võib-olla oleks meilgi aeg unustada, andestada ja edasi minna? Või on selleks võimeline vaid müstiline suure hingega vene inimene ning mitte kitsarinnaline eestlane? Loodan, et eksin.

Advertisements

Kommentaarid»

1. Ulmeguru - 30.05.2007

Lugesin juttu hiljuti uuesti ning värskeltlugenuna ütleks, et siiski on alternatiivajalugu… kõhklused tekkisid sellest, et autor ei toppinud seda alternatiivsust eriti esiplaanile… et see avaldus vaid pisiasjades… vaieldamatult oli jutus olev 1972. aasta meie maailma suhtes alternatiivne.

Mis puutub unustamisse, siis mina olen seda meelt, et unusatda ei tohi. Paljud sigadused ja kuriteod (nii isikulises, kui riiklikus plaanis) saavad toimuma inimeste unustamiskire tõttu. Iseküsimus, et kas minevikku peaks fetišeerima… nagu Head Ilusat Eesti Aega siinmail… või siis Suurt Võitu teisel pool Peipsit. Minevik on olnud, seda tuleb mäletada, aga elu läheb siiski edasi ning minevikku ei maksaks ka kinni jääda.

2. mr.Costello - 30.05.2007

Mil moel jutus kirjeldatud 1972 aasta meile teadaolevast erines? Ma isiklikult sündisin küll aasta hiljem, aga noh nii üldiselt? 🙂

Unustamise osas ei väljendanud minagi end analoogselt peategelasega väga täpselt – mäletada tuleb, aga see ei peaks tähendama pidevat nina alla hõõrumist ja välistama andestamist.

3. Ulmeguru - 30.05.2007

Teisel pool Sadovaja ringteed jooksid maja katusel tulikirjas uudised: «Lähimatel tundidel võib oodata laskumist Marsile.»

See oli otsene lõik, aga tekstist jäi vähemasti minul mulje, et pärast Stalini «unustamist» asus Nõukogude Liit sellise «edumeelse sotsialismi» kursile. Noh, et nagu oleks Hruštšovi sula kestnud ka 1972. aastal… et Brežnev (ja tema marasm) jäi vahelt ära… loomulikult ei idealiseeri ma Hruštšovi, sest tegu oli labase matsiga, aga teadus ja majandus edenes tema ajal siiski normaalsemalt…

Loomulikult on see viimane lõik oletuslik arutlus, sest otsesõnu ju seda kõike ei öelda… pealegi võib see «kapitalistlik» emotsioon pärineda aastaist 1990-92, mil Bulõtsov seda juttu enne avaldamist kõbis…

*

Tegelikult võiks ju võrdluseks lugeda sama autori juttu «Valik» (ek. antoloogias «Diogenese latern»), kus on sama aja Moskva kirjeldus… noh, et ikka vägagi erinev on see olme…

4. mr.Costello - 30.05.2007

Ajee. Oli jah selline lõik. Kui nii vaadata, siis tõesti ka alternatiivajalooks liigitatav.

5. Oudekki - 25.06.2007

Sigadused unustamiskire tõttu toimivad küll, aga see mida autor antud lõigus ja loos soovitab ei ole mitte unustamine vaid kättemaksust loobumine. Oli, mis oli, meie lähme edasi mõte.

6. Oudekki - 25.06.2007

Ja natuke tekib siin see küsimus, et kas siis nood kolm inimest oleksid olnud oht ühiskonna edasimineku ja kättemaksuta tegelikkusele… Ja kui oleks olnud oht, kas see ikka nende tagasi surmasaatmist õigustas.

7. Kir Bulõtšov « Stalkerid - 27.12.2012

[…] Jõesaar, A. Kir Bulõtšov “Hirmust” // https://mrcostello.wordpress.com/2007/05/29/kir-bulotsov-hirmust/ […]


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: