jump to navigation

Jevgeni Lukin “Loojuva päikese maal” 13.06.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Heiki Raudla illustratsioonAntoloogia “Muumia” koostaja Arvi Nikkarev tutvustab Jevgeni Lukini novelli “Loojuva päikese maal”, kui tema loomingu paremikku kuuluvat. Ma ei ole küll Jevgeni Lukini teostega varemalt tuttav, kuid see jutt oli tõesti silmapaistev.

Kujutage ette tuleviku Venemaad, kus liigne töötamine on seadusega karistatav ning üle normi töötajatele korraldatakse haaranguid, sest töönarkomaanid õõnestavad riigi majandust.

Et misasja ja mismoodi?! 😯 Noh, mingi tuleviku G8 või WTO tasemel on kokku lepitud selline kohustuste jaotamine: Lääs kasutab Venemaa toorainet ning annab vastu kaupu ja krediiti, samas on Venemaal keelatud isegi siseturu tarbeks tootmine, et mitte rikkuda majanduslikku tasakaalu.

Päris kreisi? See pole veel kõik. Ühiskonnale ohtlikuks klassifitseeritakse kõik, kes vähegi üritavad midagi oma kätega teha ning eriti ohtlikud on mehed, kes kodustes salatöökodades taburette kokku klopsivad… 😆 Töönarkomaane ravitakse nagu muidki narkomaane… või siiski mitte — narkoloogiadispanseri töötajad viivad kinnipeetud narkomaanidega läbi teatavaid “protseduure”, mis mõnes teises reaalsuses võiksid kvalifitseeruda kellegi märgadeks seksuaalfantaasiateks… 😆 Ja riiklikud telekanalid näitavad ravi eesmärkidel selliseid filme, tsiteerin:

“Keera mulle taha, kallis…” kostis tõlgi kiretu ninahääl.

Ühesõnaga, loos saab nalja rohkem kui rubla eest. 😆 Ma kohe ei saa ja pean sellest loost veel üht kildu tsiteerima:

Vene mees ei suuda kohe kuidagi käed rüpes istuda!

Kas ei keera see lause meie tavaarusaama venelastest mõnusalt pea peale? 😆

Kuigi see lugu ulmejutuna mingit suurt ideed ei sisalda oli ta siiski midagi, mis sobis minu veidra huumorimeelega nagu rusikas silmaauku. Kirsi tordile (või oleks siinkohal õigem öelda sinika silma alla?) lisas veel lõpp, kus peategelane pääseb “organite” käest vaid seetõttu, et ka neile on kehtestsatud ületöötamise piirangud. 🙂

Advertisements

Kommentaarid»

1. Oudekki - 25.06.2007

Olgu maailm milline tahes, bürokraatia võidab alati, on minu arvates selle loo sõnum. Ning see teeb kogu asja eriti muhedaks, tunnen suurt rõõmu. See kirumine oli ka lahe, kuidas “Venemaal veab eitedel alati”


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: