jump to navigation

Aleksandr Gromov “Arvestaja” 15.06.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Heiki Raudla illustratsioonSelle loo sissejuhatuseks oli antoloogia “Muumia” koostaja Arvi Nikkarev kirjutanud: Aleksandr Gromov ei talu fantasy’t ja on ilmselt ainus vene ulmekirjanik, kes kirjutab üksnes teaduslikku fantastikat, nimelt sotsiaalset ulmet.

Paljulubav, mõtlesin ma neid ridu lugedes. Sest kuigi ma fantasy‘t talun, armastan ma siiski eelkõige science fictionit.

“Arvestaja” on antoloogia “Muumia” pikim lugu, moodustades antoloogia mahust koguni tubli kolmandiku. Ja kuigi selle antoloogia parimat lugu on väga raske määrata, siis ilmselt kuulub ka see tiitel lühiromaanile “Arvestaja”.

Jutu tegevustik toimub planeedil, mille nimi ei kõla just kõige kutsuvamalt — teretulemast Mülka nimelisele planeedile. Või õigemini, nägemist. Sest jutu tegelasteks on planeedilt pagendatud kurjategijad ning tegevus hakkab hargnema nende väljasaatmishetkest alates. Planeedil on kaotatud surmanuhtlus, kuid väljasaadetuid ootab ees midagi veel hullemat, kui kiire surm — pagendus planeedi ainsa mandri idarannikul asuvasse Sargasso sohu. Pagendatuil on teoreetiline võimalus soo läbida ning jõuda välja soo taga asuvatele nn Õnnelikele saartele. Paraku on see võimalus tõepoolest vaid teoreetiline, sest teadaolevalt pole keegi lugematuid ohte sisaldavat sood läbida suutnud. Kuid väljasaadetute hulgas on mees nimega Erwin, kellel on tähelepanuväärne oskus: nimelt oskus välja arvestada, kuidas käituvad inimesed ning kuidas jääda ellu. Erwin kavatseb saartele jõuda, kasvõi üle kaaslaste laipade…

Sisuliselt ongi kogu see lühiromaan üks quest — Erwini ja tema kaaslaste teekonna kirjeldus. Kuid minu jaoks oli tegemist siiski millegi enamaga, millegi sügavamaga, kui vaid seiklusliku rännaku kirjeldusega. Autor pani mind mõtlema, kas surmanuhtluse asendamine sellise “väljasaatmisega” on ikka humaanne? Jah, inimlik küll, aga kas ka humaanne? Sest paraku ei ole need kaks mõistet üks ja seesama. 😦 Ka lõpplahendus oli mõtlemapanev, kuid seda ma siinkohal ei reedaks — inimesed, ostke endale see raamat ja nautige, sest juba ainuüksi sellest loost saadav teise reaalsusesse mineku elamus on seda tühist 182 krooni väärt!

Advertisements

Kommentaarid»

1. Oudekki - 25.06.2007

Mina olen selles loos natukene pettunud. Lugedes oli lahe, aga teist korda lugeda ei viitsi, lõpp ka lohises. Pealegi oleks nagu kuulnud/lugenud sedasama dilemmat analoogilises käsitluses.

Aga see point mulle muidugi meeldis, et hea taktika ei tähenda ainuüksi head strateegiat – alati peab küsima ka seda, mis saab, kui ma oma tulemi edukalt saavutan. Ning Erwin jättis kenasti küsimata ja seega tegi ühe märkimisväärse vea, millele ma täpsemalt osutada ei saa, muidu tekiks spoiler.

2. Ulmeguru - 29.06.2007

Minu jaoks oli see antoloogias esimene tekst, mida ma polnud originaalis lugenud… ja takkajärgi öeldes oli tegu ka parima tekstiga…

Ostsin jõulude ajal Pärnust miski Gromovi ülipriske venekeelse tellise, kus ka see lühiromaan sees oli ning eneselegi ootamatult lugesin esimese asjane selle lühiromaani ka originaalis läbi…

Ju siis meeldib, aga Gromovi tekstid meeldivad mulle üleüldse…

3. Aleksandr Gromov « Stalkerid - 07.08.2012

[…] Jõesaar, A. Aleksandr Gromov “Arvestaja” // https://mrcostello.wordpress.com/2007/06/15/aleksandr-gromov-arvestaja/ […]


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: