jump to navigation

Robert Sheckley “Seitsmes ohver” 29.06.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Heiki Raudla illustratsioonNagu eelmises postis arvasingi, siis ei suutnud ma end taltsutada ja alustasin Arvi Nikkarevi koostatud, hetkel uusima emakeelse ulmeantoloogia “Pilet utoopiasse” lugemist. Siiski jätkan paralleelselt ka “Düüni” lugemist.

Antoloogia avalooks on Robert Sheckley jutt “Seitsmes ohver”. Robert Sheckleylt olen varem siin blogis arvustanud juttu “Diplomaatiline puutumatus”, mida saab lugeda mu ulmelehelt. Nii nagu “Diplomaatiline puutumatus” on ka “Seitsmes ohver” ülihea lugu. Ja see oli mul selge juba siis, kui ma polnud veel poolt juttugi läbi lugenud. Olin kindel, et miski, isegi teistsugune lõpp, ei saa midagi ära rikkuda. Ma ei eksinud. 🙂

Robert Sheckley kirjeldab selles loos tulevikuühiskonda, kus pole sõdu. Kõlab roosiliselt? Oh, oleks see vaid nii… 😦 Nimelt on selles ühiskonnas sõdadest lahti saadud pragmaatiliselt — asendades need tapmismängudega, viies sõjad üksikisiku tasemele. Peale neljanda (mõningate arvestuste kohaselt ka kuuenda) maailmasõja toimumist leidsid teadlased, et kui inimkond senisel kursil jätkab, siis jääb järgmine maailmasõda viimaseks, sest inimkond lihtsalt hävitaks end seal. Otsiti väljundeid agressiivsuse maandamiseks ning leiti, et parim variant on tapmine legaliseerida. 😯 Igaüks, kes tunneb vajadust tapmiseks, saab end vastavas riiklikus büroos kirja panna ning litsentsi mõrvaks. Loomulikult kaasneb sellega kohustus järgida teatud reegleid, millest olulisim on see, et peale edukalt sooritatud mõrva peab mõrvar järgmisele soovijale ohvriks olema. Samas on ohvril lubatud end teatud meetoditega kaitsta, seega võib ka ohvri rollis tapmise sooritada ning olukorrast puhtalt välja tulla. Kõiki reeglite rikkumisi või legaliseerimata mõrvu karistatakse karmilt — surmanuhtlusega.

Loo peategelaseks on mees, kes läheb oma seitsmendale inimjahile — sellest siis ka jutu pealkiri, “Seitsmes ohver”. Paraku selgub, et ohvriks on… naine. Peategelast üllatab see seetõttu, et üldjuhul on tapmismängude mängijad mehed, sest naistel pole loomupärast vajadust oma agressiivsust sellisel jõhkral viisil välja elada. Siiski võtab peategelane jahitee ette, sest mängureeglid on sellised, et isegi loobumise korral tuleb ohvri rollis riskida. Paraku juhtub nii nagu ikka juhtub, kui lavale astuvad mees ja naine — mees armub ja naine…

Seda mida naine teeb, arvake ise, oma rikutuse tasemel. 😉 Ja et teada saada, kas teil oli õigus või mitte, ostke või laenake antoloogia “Pilet utoopiasse”. Raamatupoodides, näiteks Raamatukoi netipoes on raamat juba müügis ning usun, et peatselt jõuab see antoloogia ka raamatukogudesse.

Antoloogia avalugu meeldis mulle isiklikult just sellepärast, et seal oli sees see, mida ma ulmejuttudest eelkõige otsin, nimelt hoiatusmoment. Autor hoiatab meid, et me ei teeks oma ühiskonna korraldamisel kiireid pragmaatilisi otsuseid, vaid kaaluksime erinevaid lahendusvariante. Nimelt vilksatab jutust läbi mõte, et tegelikult oli võimalik ka teine valik — inimloomuse agressiivsus tehnoloogiliste vahenditega välja juurida. Otsus loomupärase vägivaldsuse maandatud kujul alles jätmiseks tehti kaalutlustel, millega vägivalla “kasulikkust” sageli põhjendatakse — see olevat edasiviiv jõud, kõik inimkonna suured saavutused on tulnud läbi sõdade jms argumendid. 😦

Ulmekirjanduse BAAS-is kirjutasin selle peale “Pehmete ja karvaste” Jänese sõnadega: “vastik-vastik-vastik!”, mispeale pidas minule järgnev arvustaja, Kristjan Rätsep, vajalikuks teatada, et tema meelest on annab vägivalduse kunstlik väljajuurimine märksa võikama tulemuse, kui too Sheckley kirjeldatud tulevikuühiskond. Ilmselt pidas Kristjan eelkõige silmas Stanislaw Lemi romaanis “Tagasitulek tähtede juurest” kujutatud varianti, kus autor kirjeldab harmoonilist ja vägivallatut,  kuid mandumisse langenud inimkonda. Mis seal ikka, igaühel on õigus oma arvamusele. Mina isiklikult arvan, materdamisest hoolimata, et Lemi variant on Sheckley omast parem — pigem rahulik “mandumine”, kui vägivaldne “areng”. Vägivald ei ole lahendus! 😡 Aga eks ma olengi selline imelik, sest mulle meeldis ka Asimovi Gaia ühiskond, mida paljud hirmuäratavaks tulevikuvisiooniks pidasid. Ja kuigi ma ei tea, kas Kristjan Rätsep on oma maailmavaatelt parempoolne või vasakpoolne, kaldun arvama, et see on paljuski maailmavaate küsimus — vasakpoolsena ma lihtsalt usun inimloomuse muudetavusesse ning ei taha nõustuda parempoolsete vastupidiste väidetega.

Nüüd sai küll pikk sissekanne, kuid mis sa teed, kui üks tühipaljas ulmejutt nii palju mõtteid tekitab. Äkki ei olegi ulme kasutu ajaviitekirjandus, seltsimehed? 😈

Advertisements

Kommentaarid»

1. Ulmeguru - 03.07.2007

Olen ka seda meelt, et parem seadustatud ja kontrollitud vägivald… kui inimese mõttemaailma moonutamine…

Tegelikult muidugi irvitas autor ka ise oma mõttekonstruktsiooni peale… mis näitab kenasti, et lahendust pole… on vaid võimalus ilkuda üksikute momentide üle…

Ahjaaa, kas mr. Costello ignoreerib mu ulmeblogi teadmatusest või poliitilistel põhjustel?

2. mr.Costello - 03.07.2007

Mismõttes ignoreerib? Loen su ulmeblogi küll, kuigi suht ebaregulaarselt. Poliitilised põhjused nje pritšjom – me võime küll poliitilise skaala erinevates otsades asuda, kuid ulme meeldib ju meile mõlemale ja see on see, mis loeb. 🙂

Kui mõtled seda, et miks ei viidanud su kirjutisele, kus sa sama juttu arvustad, siis ma lihtsalt ei märganud seda. Vaatasin küll ükspäev, et olid “Pilet Tranaile” kohta kirjutanud ning kavatsesin selle arvustuse juures ka sulle viidata, sest sul on seal põnevaid mõtteid. Aga ei märganud jah autori järgi vanemate postituste hulgast otsida.

3. Ulmeguru - 03.07.2007

Jah, sedasama ma mõtelsingi, et igasugu asju wõrgust leitud ja viidatud ning… 🙂

4. Kristjan Rätsep - 04.07.2007

Lisaks “Tagasitulekule tähtede juurest” viitasin ka Burgessi “Kellavärgiga apelsinile” . Tasub lugeda.

Oma “poolsust” ei oska hästi kommenteerida ja ma ei teagi, kas see on üldse õige viis vaadete lahterdamiseks. Inimloomuse parandamisse ei usu-tehnika ja maailm meie ümber muutuvad, ent inimene jääb kogu ajaloo kestel sarnaseks.

5. mr.Costello - 06.07.2007

Kristjan, aitäh lugemissoovituse eest. Võtan plaani.

Mis puutub inimloomuse muutumisse, siis jah, siiamaani pole inimloomus oluliselt muutunud. Aga minumeelest ei tähenda see seda, et tulevikus peaks samamoodi olema. 😛

6. /++//++//++//++//++//++/ » Blog Archive » Blogid-27 - 06.07.2007

[…] Otsisin raamaturiiulilt “härjapõlvaste kaitseala” suvelugemiseks, aga ei leidnud. mrcostello.wordpress.com… http://www.jewishworldreview.com… links.jstor.org…(199907)94%3A3%3C758%3ASLSS%3E2.0.CO%3B2-I […]


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: