jump to navigation

David Langford “Teistsugune pimedus” 29.10.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Heiki Raudla illustratsioonDavid Langfordi lühijutt “Mõelge mastaapselt!” on asjaarmastaja poolt tehtud tõlkena eestikeelses netiruumis ringelnud juba aastaid. Sestap olin meeldivalt üllatunud, kui silmasin antoloogia “Pilet utoopiasse” tagakaanel autori nime — lõpuks ometi on David Langford nüüd ka eestikeelses kõvakaanelises avaldatud! 🙂 Loodetavasti on nüüd rikkam nii autor ise kui ka Eesti ulmekommuun. Igal juhul, nagu selgub tema kodulehelt, on tal vähemalt antoloogia “Pilet utoopiasse” raamaturiiulis olemas, kus sees loo “Different Kinds Of Darkness” eestikeelne tõlge “Teistsugune pimedus”. 😆

Jutu “Teistsugue pimedus” tegevus toimub (lähi)tulevikus, kus igapäevaelu rutiinid on enam-vähem samad, mis meil hetkel olevikus: täiskasvanud käivad tööl, lapsed koolis. Ainult et televisioonist ei edastata enam otsesaateid. Ja enam-vähem kõikjal avalikus ruumis on pimedus. Aga teistsugune pimedus, kui see tavaline. Absoluutne. 😮

Loo peategelasteks on lapsed, kes avastavad kooli koopiamasinast ühe pildi, mida ei saa vaadata. Täpsemalt: saab, aga väga vähe. Juba paarisekundilise vaatamise järel tekivad vaatajal krambihood ning ta langeb värisedes kokku. Laste meelest on see muidugi jube põnev ning nad asutavad oma salaliidu, Värinaklubi, kus siis pildi vaatamist harjutavad, et vastupidavust suurendada.

Jutt veereb ning lõpuks koorub välja, et autori poolt maalitud tulevikumaailmas on leiutatud matemaatilised kujundid (fraktalid vms), mida vaadates jookseb inimaju kokku. Umbes nii nagu jookseb kokku arvuti, millele antakse põhimõtteliselt mittelahendatav ülesanne. Alguses kasutatakse seda leiutist muidugi ühiskonna hüvanguks ❓ , näiteks meeleavalduste veretuks laialiajamiseks või sõjapidamiseks. Aga siis ilmuvad ka sellised kujundid, millele vaid põgusa pilgu heitmine lõppeb silmapilkse surmaga. Ja lugu päädib sellega, et pildid lekivad terroristide kätte, kellest üks tungib suure vaatajaskonnaga otsesaate stuudiosse ning näitab üht eriti tapvat pilti kaamerasse. On vist üleliigne mainida, et ohvreid loetakse pärast miljonites.

Seejärel ei jää valitsus(t)el muud üle, kui katta avalik ruum pimedusega. Kuidas seda täpselt tehakse ehk mida teistmoodi pimedus endast kujutab, jäägu juba jutu lugejatele endile välja uurida.

Mina olin igatahes selle looga väga rahul, sest autor serveerib ulmelises soustis osavalt selliseid vanu-häid hirme nagu legendid basiliskidest või Medusast. 😎 Lisaks sellele võib seda juttu võtta ka hoiatusloona — kuna inimteadvuse uuringud on ju tegelikult täiesti lapsekingades, siis on vähemalt teoreetiliselt täiesti võimalik, et nägemismeele kaudu saab inimest “programmeerida”. Ja kus on olemas programm, seal on ka tõenäosus, et see programm kokku jookseb. 😛

Advertisements

Kommentaarid»

No comments yet — be the first.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: