jump to navigation

Jalutuskäik Dorpatis leitud 02.02.2008

Posted by mr.Costello in Geopeitus.
trackback

Kui eelmine kord Tartus geopeitusime, siis “nuusutasime” veidi ka Jalutuskäik Dorpatis nimelist mõistatusaaret. Aga otsimiseks ei saanud seda tookord siiski lugeda, sest kuigi kuulasime mõistatuse esimese ülesande lahendamiseks Tartu raekoja kella lööke, ei teinud me seda nõutud kellaaegadel ning loobusime edasisest pusimisest.

Nagu tookord kirjutasin, sain pärast Interneti abiga kellalöökide arvu teada. Ka ülejäänud osa mõistatusest oli tugitoolis istudes lahendatav, kaasa arvatud keerukas asimuudi ja kauguse abil aarde peidukoha väljaarvutamine. Niisiis läksime sedakorda kohe oletatavasse lõpp-punkti.

Paraku tekkis seal kaunikene segadus, sest minu arvutatud nullpunkt näitas üht kändu, kus kohe kindlasti aaret olla ei saanud. Segadus oli seda suurem, et mäletasin logiteadetest mingit mahasaetud puu juttu hoopis aarde endise asupaiga kohta. 😕 Oletasin, et ehk sai midagi valesti GPS-i sisestatud või arvutatud ning võtsime kontrollimiseks ette jalutuskäigu eelviimasesse punkti, aarde eelmisesse peidupaika. Seal oli känd olemas. Järelikult pidid minu arvutused õiged olema. Taas hämming. 😕 Samas ujus kusagilt mälusopist üles L@SSIE aastatetaguse logiteate sisu, mis justkui kinnitas, et otsisin siiski kohe alguses õigest piirkonnast.

Igatahes ei viitsinud me külma ja tuule käes jätkata ning otsustasime, et kogume vahepeal muude Tartu kesklinna mõistatusaarete lahendamiseks vajalikku infot, käime söömas ja siis jätkame.

Ristiisa pubis kõht hea hinna eest head-paremat täis pargitud, läksime tagasi ja võtsime aarde välja. 🙂 Ei, mitte sellepärast, et täis kõhu tõttu aju verevarustus paranenud oleks (kuigi ka seda ei saa välistada 😛 ) vaid pigem seepärast, et pubis toidu ootamise ajal lugesin kõik logiteated korralikult läbi ning täpsustasin-kitsendasin seeläbi otsimispiirkonda.

Miks alguses ei leidnud? Ilmselt seepärast, et asimuudi järgi otsides osutub pikema vahemaa puhul väiksemgi kõrvalekaldumine piisavalt suureks ning võib anda täiesti vale tulemuse. Ka Helsingis oli üks sarnase ideega mõistatusaare nii kavalalt peidetud, et asimuudist paar kraadi kõrvale kaldudes sattusin mere ääres hoopis teise lahesoppi… Aga kes seda vana lugu enam meelde tuletab, sest lõpuks me selle aarde ju leidsime. Nagu ka nüüd Jalutuskäik Dorpatis aarde Tartus. 🙂

Advertisements

Kommentaarid»

No comments yet — be the first.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: