jump to navigation

Jänese aare leitud 03.02.2008

Posted by mr.Costello in Geopeitus.
trackback

Talvine vaade Emajõele

Mis aare, küsivad need, kes ei tea, et ma kirjutan geopeitusest. Miks aare, küsivad need, kes on minu varasemaid aardeotsimise sissekandeid lugenud ja teavad, et ma tavaliselt pealkirjas sõna “aare” ei kasuta. Aga seekord on see seal sees, sest ametlikult kannab aare, mida otsisime Tartust lahkudes, nime Jänese aare aare. 😀 Nimelt lepiti mingi aeg (tundub, et kusagil 2003 aasta lõpus) kokku, et aarde nimi ei peaks enam sõna “aare” sisaldama, kuid enne selle reegli kehtestamist peidetud aarded on andmebaasis muutmata.

Jänese aare ongi üks igavesti vana aare, peidetud 2 aastat enne minu ajaarvamist (mina alustasin geopeitusega 2005). Asukoht Tartu lähedal Emajõe ääres Jänese matkarajal. Varem pole ma seda viitsinud otsida, sest on tundunud Tartu maanteest kaugele jäävat ning alati pole matkaraja ilm või tuju. Nüüd aga sõitsime kohale ja selgus, et tegelikult saab autoga “treppi” — Eesti kasvav kinnisvaraturg jõuab igale poole, ka matkaradadele. 😦 Enam-vähem me seda ka aimasime, sest geopeituse lehel olid hirmutavad jutud tõkkepuudest ja kallasrada ei millekski pidavatest maaomanikest.

Sel pühapäevasel ennelõunal oli aga vaikne. Parkisime auto ühe maja vastas asuvasse “geopeiturite parklasse”, jalutasime ümber varemete kohale ja vaatasime veidi ringi. Mingeid vihjeid ma ei mäletanud, aga aardeleid tuli väga kiirelt hoolimata sellest, et meie GPS näitas 18 meetrit mööda. Vean kihla, et viga polnud GPS-is vaid pigem mööda koordinaatides.

Aardekarp oli lahe, lapsepõlv tuli meelde. Mäletate neid plekist karpe, Tallinna vanalinna tornide (või mõni muu) pilt peal? Minu vanaema hoidis sellises karbis oma niite-nõelu. Täpselt selline see karbike oli. Ainult et sisuks muidugi geopeituse nänn. 🙂 Võtsin lapsele Harry Potteri kleepekaid, jätsin õuna. Loomulikult mittesöödava, sest söödavaid asju aardesse panna ei tohi, lähevad pahaks ja metsloomad saavad haisu ninna!

Tagasiteel Tallinnasse otsisime veel ühte virtuaalset aaret, aga sellest kirjutan siis, kui mahti saan. Loodetavasti ei “leita” enne ära.

Advertisements

Kommentaarid»

1. kaits747 - 05.02.2008

Lõpuks hakkavad “jõuluõunad” ka liikuma

2. mr.Costello - 05.02.2008

Jep. 🙂 Tegin kogu kingitud nännist endale kaasaskantava geokarbikese, mida saab häda korral ka asendusaardena tarvitada. Aitäh veelkord toreda üllatuse eest!


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: