jump to navigation

Ülikooli leidmata 03.02.2008

Posted by mr.Costello in Geopeitus.
trackback

Kuigi mu eelmisest Tartus käimisest on möödas vaid kolm nädalat, on selle aja jooksul Tartusse uus geopeituse aare peidetud. Ja mitte mingi tavaline vaid lausa mõistatusaarde! 🙂

Ülikooli aarde kirjeldus kõlas lahedalt — mõistatuse kontseptsioon on üles ehitatud nagu (vana kooli) üliõpilase tee läbi viie kursuse diplomini. Katsun ka oma otsingukirjelduse samas vaimus kirja panna.

I KURSUS. Kõik algab Rootsi kuningast Gustav II Adolfist. Kui seisad ausamba ees näoga selle poole, siis vaata paremale. Seinal näed mälestustahvlit üleilmse kuulsusega professorile. Mis on tema eriala? Mitu tähte on selle eriala nimes (A)? Mitu puudegruppi viirpuid kasvab ausamba taga (B)?

Esmakursuslased Andreas ja Sirje läbisid eesti filoloogia eriala edukalt kuid jäid hätta botaanikaga. Üliõpilane Andreas täiendas oma teadmisi õppejõud Interneti abiga ning tuli hiljem järeleksamile. Siiski jäi ka peale järeleksamit hinge kahtlus — äkki siiski läbikukkumine? 🙄

II KURSUS. Suundu ausamba juurest lõunasse ja leia järgmine kuningaga seotud objekt. Mis on vasakpoolse aastaarvu viimane number sellel (C)? Mitu polti selle valmistamiseks ja kinnitamiseks kokku kulus (D)?

Sel kursusel õpetati tudengitele geograafiat, arhitektuuri ajalugu ja metallurgiat. Üliõpilased läbisid kõik ained oma arvates edukalt, kuid hiljem lõputööd kirjutades selgus, et omandatud teadmised, eriti arhitektuuri ajaloo alased ei klapi kuidagi kokku. Üliõpilane Andreas läbis nimetatud kursused vabakuulajana veelkord, kuid omandas uusi teadmisi vaid metallurgia loengutest (nagu hiljem selgus, tõenäoliselt kasutuid 😕 ). Arhitektuuri ajalooga seotud teadmised jäid endiselt piiratuiks.

III KURSUS. Leia Toomemäelt ese, mida ladina keeles tuntakse nimega sigillum. Mitu kanti on selle käepidemel (E)? Mis on parempoolse aastaarvu viimane number (F)? Mis on selle mehe Tartu ülikooliga seotud poja eesnimi?

Üliõpilane Andreas oli ladina keele loenguteks ette valmistanud  — konsulteerides juba aegsasti professor Internetiga. Paraku ei andnud Internet vastuseid geomeetria osas ning nii tuli tudengitel end nendesse loengutesse siiski kohale vedada. Kohapeal avastasid nad, et loengud toimuvad õigusteaduskonnas, kus teati vastuseid peaaegu kõigile selle kursuse läbimiseks vajalikele küsimustele.

IV KURSUS. Suundu poja eesnime kandvale tänavale. Leia sealt hoone, mille numbri saad nii: (B + D) : F. Ära usalda meelelist taju, sest see võib olla petlik. Austa teadmisi ja uuri välja, millise eriala õpetamiseks see maja algselt ehitati. Mitu tähte on selle eriala nimes (G)?

Neljanda kursuse alustamiseks puudusid üliõpilastel vajalikud teadmised ning nad suundusid tagasi oma ühikatuppa, et sealt õppejõud Internetile helistada. Vajalik informatsioon saadud, hakkas üliõpilane Andreas matemaatikaeksamit sooritama, üliõpilane Sirje aga magas selle ühikas maha ning lõi siis üldse õpingutele käega ning võttis akadeemilise.

Matemaatikaeksamil ei saanud üliõpilane Andreas esimesel ja teisel kursusel omandatud puudulike teadmiste tõttu valemit kuidagi klappima ning tulemuseks oli kahe tundmatuga võrrand. Tõsi, päris tundmatud need B ja D üliõpilasele siiski polnud ning eluülikoolis läbitud loogikakursus kulus sedakorda ära — matemaatikaeksami positiivse tulemusega suundus üliõpilane Andreas linnaajaloo eksamit andma. Selle eksami sooritas üliõpilane küll pisut ülejala, kuid oma arvates siiski rahuldavalt. Ka professor Internet paistis omal kombel tulemusega rahule jäävat.

V KURSUS. Nüüd jääb teha veel lõputöö. Leia järgmise valemi alusel koordinaadid, kus saad virtuaalse diplomi: N58 2(A-F),(G-1)(E)(D) E26 4(C-E),(F)(C)(F). Tõenda diplomini jõudmist nõuetekohase kirjega. Gaudeamus igitur!

Lõputööd kirjutades jäi üliõpilane Andreas aga omadega jänni — eelmistel kursustel omandatud teadmised tundusid olevat lünklikud. 😦 Eriti vastuolulise tulemuse andis teisel kursusel arhitektuuriajaloos saadud teadmiste kombineerimine kolmandal kursusel geomeetrias omandatuga. 😯 Üliõpilane otustas veelkord eluülikoolis saadud loogikaalaseid teadmisi rakendada ning kuigi tema geoinformaatika ja kartograafiaalane vaist ütles talle, et ta kukub niimoodi kirjutatud lõputööga kaitsmisel läbi, tahtis üliõpilane nominaalajaga lõpetada ning suundus kaitsmisele.

Lõputöö kaitsmisele saabudes avastas üliõpilane Andreas, et auditooriumi uks on suletud. 😮 Siiski oli ahvatlus lõpetamiseks suur ning nii murdis üliõpilane sõna otseses mõttes auditooriumisse sisse, ise selle teguviisi õigsuses siiski kaheldes. 😳

Paraku selgus, et diplomit talle siiski ei anta. “Hea, et niigi läks ja ülikoolist välja ei visatud,” ohkas üliõpilane ning otustas oma kaastudengi eeskuju järgides selleks korraks akadeemilise puhkuse võtta, et millalgi tulevikus õpinguid jätkata.

Selline see mõistulugu selle aarde otsimisest sai. Kes on otsinud, saavad loodetavasti aru. Kes leiavad, saavad ehk ka suutäie naerda. 😆 Kui kunagi otsingud edukalt lõetan, siis seletan parooliga kaitstud postituses lahti, kus ja kuidas puusse panin. 😛

Advertisements

Kommentaarid»

1. Linnapreili - 03.02.2008

Ma tean, mida Te tunnete. Minagi läbisin mõningaid kursusi mitu korda enne kui rahuldava tulemuseni ehk diplomini jõudsin 🙂

2. Ain - 04.02.2008

Ohjaaa, olin minagi kunagi noor õppejõud ja hindasin kõrgelt prof. Internetile helistamist. Liiga kõrgelt hindasin. Uskuge: parima tulemuse annab konsulteerimine oma eriala otsese spetsialistiga. Seniks aga: head põrumist!

3. karuonu - 17.02.2008

Tundub, et me põrusime samadel kursustel 😀


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: