jump to navigation

White leitud 17.03.2008

Posted by mr.Costello in Geopeitus.
trackback

Düün

“Küll on hea, kui sul on ikka mõni muu hobi ka peale veepargis käimise”. 🙂 Umbes nii ütlesin ma Sirjele, kui me hommikul Jurmala Livu veepargis tohutut, peaasjalikult eestlastest koosnevat, järjekorda nägime ning otsustasime, et läheme otsime seal seismise asemel parem mõned aarded.

Seekord olid mul Livalt üleeile õhtul saadud soovitused paremini meeles ning võimalus, et aaret olemas pole, oli kaduvväike. Pealegi oleks seda nii ehk naa kompenseerinud vaatamisväärsus, mille harjale aare peidetud pidi olema.

Kuigi Sirje kirjutas, et GPS valis aardele lähenemiseks mingi metsatee, siis tegelikult orienteerusime peamiselt lihtsalt GPS-i noole järgi, sest seda Lielupe jõe kallast mööd kulgevat teed minu tasuta saadud Läti kaardil lihtsalt polnud. Aga sõit oli ikkagi tore, nägime kitse, kes inimesi ei kartnud ja puha. 😛 Huvitav ongi see, et kõik metsloomad, keda ma Eestis geopeituse käigus kohanud olen, on enamasti plagama pannud, aga sügisel Soome orav ja nüüd kevadel Läti kits on geopeiturite vastu vägagi sõbralikud olnud. 🙂

Kui jõudsime kohta, kus GPS näitas, et aardeni White on jäänud vaid mõned sajad meetrid, parkisime auto ja hakkasime ronima. Mingi künka otsa, mida meie kutsuksime oosiks, aga lätlased kutsuvad düüniks. Mõne aja pärast selgus ka miks — alustaimestik kadus ning välja ilmus liiv. Tõsi, minu ettekujutusega düünidest (mis põhineb peamiselt Frank Herberti ulmeromaanil “Düün” 😉 ) polnud sel küll mingit pistmist — lihtsalt üks kõrge liivakallas. Aga väga ilus vaade avanes sealt.

Aarde leidsime lihtsalt, sest koordinaadid ning vihjed olid niivõrd täpsed, et eksimisruumi ei olnud. Aare oli peidetud maa sisse ja kuigi ma muidu sellist peitmisviisi ei tolereeri, kuna otsimine võib maastikku kahjustada, siis liiva sees kaevamine on küll täiesti okei.

Aardest me miskit ei võtnud ega jätnud, sest seal klaaspurgis polnud midagi erilist. Üldiselt tundusidki Läti aarded olema sellised kehvapoolse sisuga, aga võib-olla ma ka lihtsalt sattusin vaid selliste otsa. Sest ka Soome aarete kohta arvasin ma kuni sügiseni, et “lahjad” — kuni sai leitud Tervakoski PLASTIC TOY SWAP ja seal oli nänni küll rohkem kui euro eest. 🙂

Tagasiteel Jurmala poole võeti meid maanteel rajalt maha, kui üritasime ilma maksu maksmata linna sisse sõita. Kusjuures tegin seda täiesti teadlikult, sest lugesin mingilt Läti turismiinfo leheküljelt, et sissesõidumaksu pole vaja maksta, kui oled linna piires hotelli võtnud. Pealegi, päev tagasi see trikk õnnestus. Aga jah, seekord pani mingi helkurvestis vend saua ette ning hakkas propuskit nõudma. Kuna olin ühest blogist lugenud, et nad seal ka hea meelega altkäemaksu võtavad, siis kartsin veidi, et tuleb mingi jama. Algul paistiski niimoodi, sest tegelane üritas väita, et me oleks pidanud hotellist loa saama. Aga siis näitasime talle hotelli toakaarti ning seletasime (kohati eesti keeles, et teda segadusse ajada 😆 ), et me oleme seal juba mitmendat päeva ja käisime lihtsalt praegu korra metsas jne. Igatahes toimis — tüüp lõi kulpi, soovis head reisi ja lasi meil minna.

Möödusime uuesti veepargist, kuid kuna Eesti koolilaste mass oli seal kardetavasti endiselt sees, siis võtsime suuna linna teise otsa poole, et ka seal aja parajaks tegemiseks üks aare üles otsida.

Advertisements

Kommentaarid»

No comments yet — be the first.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: