jump to navigation

Männimetsa leitud 01.05.2008

Posted by mr.Costello in Geopeitus.
trackback

Pingviin hüppas sadulasse

Eile möödus kolm aastat sellest päevast, kui oma esimese geopeituse aarde leidsin. Kahjuks jäi päev aardeleiuga tähistamata. Või noh, peaaegu. Sest midagi ma siiski leidsin — käisime veelkord Astlanda juures numbreid otsimas ja selle ning hilisema arvutamise tulemusena olen ma nüüd peaaegu kindel, et ma tean, kus aare asub. Vau, ütlen ma vaid — mul polnud aimugi, et selline koht olemas on! 😳 Aga sellest kõigest siis pikemalt, kui ma aardeleiu ära vormistan. Ärme hõiska enne õhtut. 🙂

Aga täna võtsin ette pikema rattasõidu. Sest ma saan — kipsi käel segamas ju enam pole! 🙂 Õigupoolest polnud mul üldse plaanis aardeid otsida, pigem läksin vaatama kuhu saaks ise aarde peita. Selle loodetavasti tõeliselt raske mõistatusaarde, mille juba ammu, enne Helina peitmist välja mõtlesin. Leidsin vist koha kuhu alguspunkt teha, nüüd jääb veel üle lõpp-punkti kallal nikerdada. Aga kuna mu 25 kilomeetrise rattaringi peale jäi ka üks aare, mis mul seni leidmata — Männimetsa Mustamäe ja Nõmme piiril — siis ei suutnud ma otse loomulikult otsimise kiusatusele vastu panna. 🙂

Koht, kuhu GPS-i juhatusel jõudsin, ei sarnanenud õigupoolest eriti metsale. On selline hõre puudesalu Autobussikoondise kõrval autoteede vahel. Vaesed linnalapsed, mõtlesin. Mitte et ma ma ise muidugi vähem linnalaps oleksin, aga seda kohta ma küll metsaks ei nimetaks.

See selleks. Nii palju seal siiski puid oli, et GPS-i vastuvõttu segada — esimese hoobiga ei suutnud ma küll ühtegi loogilist kohta tuvastada, kus aardepurk peidus võiks olla. Hakkasin juba netis surfama, et vaadata kas aare on ikka alles, kui samal ajal ringi jalutades märkasin maailma suurimat geokuhja. 😀 Geokuhjaks nimetatakse siis sellist moodustist, mille geopeiturid on aardele peale kraapinud, et seda maskeerida. Tavaliselt on aga tulemus vastupidine, aare paistab silma nagu valgete traksidega ameerika tragun rohelises džunglis. 😆

Aardes oli päris palju kraami, aga kuna mul endal eriti vahetuskaupa kaasas polnud, siis võtsin sealt vaid ühe Travel Bug-i, Rootsist Portugali rändava pingviini. Sellesama, mille kolleeg geopeitur Sven 5 kuud tagasi kadunuks kuulutas! 😮 Kes meist pime on? 🙂

Nüüd on mul arvutilaual reas kaks rännuputukat ja üks geomünt. Tegelikult ega ma neid liiga kaua enda juures hoida ei kavatse, homme plaanin üht väga lahedat aaret otsida, eks ma sinna poetan midagi neist ära. Sest eilsest tiksuma hakanud neljas geopeituse aasta ootab otsimisi ja leidmisi. 🙂

Advertisements

Kommentaarid»

No comments yet — be the first.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: