jump to navigation

Johanna Sinisalo “Lendav Hollandlane” 21.06.2008

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Neptuuni Kihutaja (Scooter)

Suur oli minu üllatus, kui leidsin paar päeva tagasi postkastist kutse postkontorisse. Maksikiri… hmmm… Ma pole ju midagi tellinud? 🙄 Aga veel suurem oli üllatus, kui ümbrikust tuli välja Skarabeuse uusim ulmeantoloogia “Soome ulme”. 🙂 Selle hobikirjastuse omanik Arvi Nikkarev on mulle varem kirjutanud, et talle meeldib mu blogi ning ulmearvustused. Ning kinkis ta ju mulle ka Skarabeuse eelmise antoloogia “Pilet utoopiasse”. Ju siis teen head reklaami. 🙂 Aitäh, Arvi!

Kuigi suhtun Soome ulmesse pehmelt öeldes skeptiliselt või kui üdini aus olla, siis eelarvamusega, haarasin selle antoloogia kohe pihku ja hakkasin lugema. Hoolimata oma tõotusest end “Düüni” sarjast läbi närida. Põrgusse need “Düüni lapsed”! Ma tahan midagi head ka lugeda!

Esimene lugu, Johanna Sinisalo “Lendav Hollandlane”, algas paljutõotavalt. Kohe sissejuhatavast lõigust sai selgeks, et tegemist on teadusliku fantastikaga — inimkond on ülemaailmse epideemia üle elanud ning asunud taas, peale 150 aastast vahet, kosmost uurima.

Loo tegevus toimub mehitatud planeetidevahelise kosmoseaparaadi “LaVerrier” pardal, mis suundub uurima Neptuuni. Täpsemalt on sihiks juba 1989 aastal Voyager 2 poolt avastatud Suur Tume Laik ning anomaalne moodustis koodnimega “Kihutaja”.

Aga ega ma ausalt öeldes rohkem ei saagi jutu sisust kirjutada, sest see rikuks nende lugemiselamuse, kes veel seda raamatut lugenud pole. Küll aga saan öelda, et jutt pakkus mulle ääretult mõnusa lugemiselamuse: suurepärased kirjeldused ja dialoogid. Maitsestuna mõõdukas koguses soft erootikaga. 😛

Alguses arvasin, et lugu ja lõpplahendus kisub kuhugi sinna Clifford D. Simaki lühijutu “Deserteerimine” kanti. Aga ei! Täiesti originaalne! Ja eriti mõnus on see, kui jutul on reaalselt eksisteeriv taust. Näha oli, et autor on Neptuuni uurimise looga kursis ning on lasknud selle baasilt oma fantaasia lendama.

Ainus, mida loole ette heita saab, on kahe tegelase ebausutav (ebateadlaslik) käitumine. Ning seetõttu veidi läägeks ja paatoslikuks kippuv lõpp.

Siiski ei kahanda see minu jaoks karvavõrdki jutu väärtust ning Ulmekirjanduse BAAS-is hindasin lugu kindla viiega. Sest ma ei saa ju sellisele jutule, mille lugemise jooksul ma erutun, vihastan, kurvastan, õlgu väristan ning läikivate silmadega lõpetan, nõrgemat hinnet panna!

Advertisements

Kommentaarid»

No comments yet — be the first.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: