jump to navigation

M. G. Soikkeli “Berliini näitelavad” 27.06.2008

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Soome amatöörulmekirjaniku (vähemalt nii ta end ise kutsub) Markku G. Soikkeli jutt “Berliini näitelavad” on pikim lugu tuttuue ulmeantoloogia “Soome ulme” kaante vahel. Annab lühiromaani mõõdu välja.

Pean ütlema, et lugu oli üsna raske lugeda, sest see kubises metafooridest ja allegooriatest. Kohe alguses eksitatakse lugeja tundmatute terminite rägastikku ning alles mõne(kümne) lehekülje pärast on selge, mida kujutavad endast Berliini näitelavadel esinevad kreoodid (sisuliselt androidid) oma kolmes alaliigis: asimovid, borgesid ja calvinod. Või kas ikka on selge? 🙄 Mina oletasin, et need liiginimed viitavad kirjanikele — Isaac Asimovile, Jorge Luis Borgesile ja Italo Calvinole — ning nende loomingule. Kahjuks olen lugenud neist vaid esimese teoseid, niisiis jäi mul kaks kolmandikku taustast arusaamatuks. Tegelikult kahtlustasin ka, et ehk on borgesite puhul viidatud hoopis soomlaste suure lemmiku, Star Treki küborgrassile borgidele. Etteruttavalt võib öelda, et ega see nii vale oletus polnudki…

Aga aitab mõistetest. Jutu sisu juurde.

Loo tegevus toimub Berliinis, kus seltskond Dow-Jonesi töötajaid kavandab üht operatsiooni. Seosed samanimelise firma börsiindeksiga on ilmsed. Ainult et M. G. Soikkeli tulevikumaailmas ei indekseerita mitte aktsiate, vaid hoopis seaduste kursse. 😯 Ning seaduseid mitte ei kirjutata, vaid programmeeritakse. Vastavalt tellija soovile… 😈

Kuigi tegemist on tõeliselt huvitava ideega, pole mitte see selle jutu puhul peamine nagu võib ekslikult arvata “Eesti Päevalehes” ilmunud arvustuse põhjal. Seadustebörs on vaid kulissiks, mille taustal toimub kõige pesuehtsam klassivõitlus. Milline nimelt ning kuidas see kulmineerub, see jäägu juba lugeja avastada.

“Berliini näitelavad” on üks selline tekst, mille tõeline võlu avaldub ilmselt alles teisel või kolmandal lugemiskorral. Mind isiklikult aitas pisut autori mõttekäikude mõistmisel see, kui lugesin peale jutu lõpetamist Soome ulemeajakirjast “Kosmoskynä” tema selgitust, kuidas “Berliini näitelavad” paberile sai. Sealt siis ka see eespoolviidatud kinnitus Star Treki borgide osas. Ka sai seda artiklit lugedes selgeks, miks olid loos otsustava sündmusteahela käivitanud katalüsaatori rollis just programmeeritavad pardid, mitte luiged, tuvid või varblased. Tegemist on tõlkimatu sõnamänguga: sorsakoodi (Sorsa – soome keeles part) tähendab nimelt Soome programmeerijate slängis lähtekoodi (source code).

Panin loole Ulmekirjanduse BAAS-is hindeks “nelja”. Peamiselt sellepärast, et mulle meeldivad veidi sirgjoonelisemad tekstid. Pole võimatu, et kui tulevikus seda lugu veel loen, hinne paraneb. Sest kahtlemata on tegemist väga hea looga. 😎

Advertisements

Kommentaarid»

1. Oudekki - 24.09.2009

Ma ei tea, Asimov kirjutas robotite vabadusvõitlusest paremini ning tugev marksistlik alatoon ning vihjed vene revolutsioonile ei teinud lugu kuidagi originaalsemaks. Hea mõte seaduste indekseerimisega ning programmeerimisega oli kahjuks jäänud idee tasandile ning autor ei olnud viitsinud vaevaks võtta, et seletada kuidas ja miks see maailm töötab, vaid ütles ainult, et see on kapitalistliku rõhumise eriline värdvorm. Jajah, aga miks?

Aga sorsakoodi märkuse eest aitäh, seda ma ei teadnud. See oleks võinud tõlkijal kuidagi ära märgitud olla.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: