jump to navigation

Isaac Asimov “Teraskoopad” 06.04.2009

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Michael Whelani kaanekujundus

Kui mingi raamatu kaanele on suurte rasvaste tähtedega kirjutatud “Asimov”, siis võib üsna kindel olla, et selle raamatu ma ostan, olgu see siis saast või mitte — peaasi, et on ulme. Jah, olen Asimovi fänn. 😛

Et Isaac Asimovi romaan “Teraskoopad” saast ei ole, selles olin juba raamatut poeletilt haarates kindel. Ette rutates võib öelda, et ma ei eksinud.

“Teraskoopad” on selles suhtes huvitav romaan, et ühest küljest oleks see nagu tüüpiline Asimovi teaduslik fantastika: tegevuspaigaks küllaltki kauge tulevik, tegelasteks inimeste kõrval loomulikult ka robotid ning läbivaks teemaks kolm robotoseadust. Teisest küljest avastasin aga Asimovi uue külje — kriminaalromaani žanri viljelejana. Sest nagu ka raamatu tagakaanel märgitud, on sisuliselt tegemist detektiivilooga.

Romaani esimeses peatükis astuvad lavale peategelased: detektiiv Elijah Bailey — nimi, mis mulle tuttav ette tuli; ja tema partner robot Daneel Olivaw — samuti tuttav tegelane. Ei, ma polnud varem Asimovi selle sarja robotijutte lugenud. Küll aga Asimovi Asumi-sarja, mille viimase osa viimases peatükis ta need kaks liini üheks põimis.

Igatahes hakkavad need kaks tegelast koos uurima ühe välisilmlase (Asumi-sarjas nimetati neid Kosmikuteks)  mõrva. Ja jõuavad romaani viimases peatükis ka oma mõrvajuurdlusega lõpule ning paljastavad lugejale peamise mõrvari. Tõsi, mina olin selleks hetkeks kurikaela juba ammu ära arvanud. Siiski ei hakanud mul lugedes kordagi igav, sest mitte see pole selles romaanis peamine.

Mind võlus “Teraskoobastes” peamiselt tuleviku Maa ja selle ühiskonna kirjeldus. See, vürtsitatud “rauakolaga” — jalakäijate kiirteed, tohutu suured linnad — tekitas fiilingu, mis ei lasknud raamatut kauaks vedelema jätta.

Asimovi kirjeldatud ülerahvastatud ning ummikuni jõudnud tulevikuühiskond on üsna ebameeldiv ning indiviidi vabadusi piirav. Kuid mida edasi, seda enam tüüris autor mõtte poole, et inimkond on olulisem, kui üksikisik. Ning seega väärt päästmist. Täitsa minu tubakas, sest on ju sellegi blogi moto: “Inimkonna ühtsuse idee saab tuntuks kogu universumis”. 🙂

Romaani lõpp umbes sinna jõudiski — Maa kapseldunud ühiskonnale anti tõuge uute maailmade asustamiseks. Ning astuti esimesed sammud Galaktikaimpeeriumi loomise suunas. Otse loomulikult polnud nii kirjas, aga mulle meeldis nii mõelda. 🙂

Ulmekirjanduse BAAS-is panin romaanile hindeks “nelja”, sest tegemist on küll hea romaaniga, kuid kindlasti mitte Asimovi tippteosega.

Advertisements

Kommentaarid»

1. ronin - 14.08.2009

kui nüüd robotisarja edasi lugeda, siis tuleb välja ka see, miks/kuidas maakera radioaktiivseks muutus (https://mrcostello.wordpress.com/2006/11/13/isaac-asimov-asum-ja-maa/).


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: