jump to navigation

Poul Anderson “Mees, kes tuli liiga vara” 30.04.2009

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

The Man Who Came Early by Poul Anderson

Nagu juba pealkirjast võib järeldada, on järjekordne (ja viimane) minu poolt arvustatav jutt kogumikust “Taevarahvas: Poul Andersoni parimad jutud” taas üks ajarännu lugu.

“Mees, kes tuli liiga vara” on kirja pandud Islandi viikingi jutustusena — tähelepanuväärne kirjanduslik võte, sest tavaliselt on sellistes lugudes jutustajaks ja minategelaseks ikka ajarändur, mitte keegi tollest ajast, kuhu ta satub.

Viikingi vanem pajatab misjonitööd tegema tulnud ristiusu mungale, kuidas mõned aastad tagasi leidis ta peale suurt äikesetormi rannalt kummalise võõramaalase, kes väitis, et on sõjamees… homsest. Ning miks ta lõpuks mehe lugu uskuma jäi…

Jutt on omamoodi naljakas ja samas ka kurb, lausa tragikoomiline. Anderson näitab, kui erinevad võivad eri ajastute inimeste taustsüsteemid olla. Näiteks aja mõiste:

“Mis aasta see on?”
“Noh, see on teine aasta peale suurt lõhesaaki”

😆

Tragikoomiliseks pöörab jutt aga siis, kui mees tulevikust üritab X sajandi viikingitele kasulik olla. Erinevalt oma kaasmaalasest, jänkist kuningas Arthuri õukonnas, ei õnnestu tal miski: püssirohu valmistamiseks võivad kohalikud väävlit ja sütt küll hankida, kuid salpeetrist pole nad kuulnudki; suurte metallesemete valamine ei õnnestu, sest raud on kallis ja viikingite sepatööriistad XX sajandi inseneri jaoks liiga algelised; idee kolmnurksete purjede, kiilu ja tüüriga laevadest tundub sajandeid merd sõitnud meestele küll huvitav, kuid samas ei mahu neile pähe, kuidas üks laev saab olla ilma aerudeta. Jne, jne.

Ka ei paku tal kaasas olnud esemed islandlastele erilist huvi. Jah, tulepulgad (tikud) leitakse küll huvitavad ning kasulikud olevat, aga kuna neid kuskilt juurde hankida ei saa, siis see selleks. Ning sõduri püstol ei hirmuta viikingeid samuti, sest karastunud sõdalastena nad surma ei karda…

Kogu jutt on kirja pandud sarnases toonis nagu lugu “Mu kõrgeim siht” samas kogumikus. Mõlemast jutust kumab läbi Andersoni sügav pessimism ajarändurite šansside osas võõras keskkonnas ellu jääda. Rääkimata siis ajaloo muutmise võimalustest. Ning ta teeb seda nii veenvalt ja argumenteeritult, et pean tahes tahtmata nõustuma — XXI sajandi urbaniseerunud hellik magu ma olen. 😳 Seetõttu hindan seda lugu kõrgelt — Ulmekirjanduse BAAS-i läks kirja “viis”.

Muuseas, kel raamatut käepärast pole ja kes inglise keelt mõistab, võib seda lugu ka Internetist lugeda. Leidsin selle ühest järjekordsest vabalt allalaetavate ulmejuttude kogust: QuasarDragon. 🙂

Advertisements

Kommentaarid»

1. Oudekki - 02.05.2009

Mulle see lugu selle pärast ei meeldinud, et ma ei usu, et üks viiking niimoodi oleks kõnelnud ja mõelnud. Ma ei oskagi nüüd konkreetselt osutada, aga kokkuvõttes ikka liiga kaasaegne oli.

Muide, minu arvates ta ikka muutis ajaloo kurssi küll, vaata see asi, seal alguses, et “kuna ma tean, et kristlik jumal võidab Thori, siis ma tahan juba algusest peale võitjate poolel olla”. Aga kui ei oleks teadnud, äkki oleks ajalugu teistsugune olnud?

Ellujäämise probleem on palju lihtsam, ma arvan. Kui mitte üritada 21. sajandit 1. ehitama hakata vaid püüda osalusvaatlust teha, siis jääb ellu ikka. Ei ole ju vaja hõõruda teistele nina alla, et sa oled tulevikust. Oled kaugelt maalt ja kõik.

Mulle meeldis tegelikult Benigni lahendus ka, kes saatis oma tegelased filmis “Non ci resta che piangere” küll keskaegsesse Toscanasse, kus tüübid koperdamisega ikka hakkama said ja siis mööda maailma ringi reisisid. Üritasid ka Kolumbust takistada Ameerika poole teele asuda (isiklikel põhjustel), aga välja ei tulnud. Küll aga leidsid Leonardo ja rääkisid tollele, et nad on ka teadlased ja neil on palju häid mõtteid. Ajamasinat Leonardo ei leiutanud, küll aga midagi muud. Noh, ja hümni kasutamine neiu südame võitmiseks… 🙂 Lihtne see elu ei olnud, aga piisava huumorimeelega saab ellu jääda küll.

2. Ove - 05.05.2009

Oudekki jutus on iva – ei tasu kõigile seletada, et tuled “homsest.”

Mulle iseenesest jutt väga meeldis, kuigi see oli minu arust väga (liigagi) kurb. Vaene mees lihtsalt ei teadnud kohalikke kombeid ning kaotas seepärast elu. Aga oleks muidugi võinud ise rohkem huvi tunda…

Ja seal kalda peal oleks võinud kõik maha lasta ning neiuga jalga lasta – lihtne!

3. Poul Anderson | Stalkerid - 12.06.2013

[…] Jõesaar, A. Poul Anderson “Mees, kes tuli liiga vara” // https://mrcostello.wordpress.com/2009/04/30/poul-anderson-%E2%80%9Cmees-kes-tuli-liiga-vara%E2%80%9D/ […]


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: