jump to navigation

Susi Vaasjoki “Jutumeister” 19.08.2009

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Hiid

Susi Vaasjoki lühiromaani “Jutumeister” on Ulmekirjanduse BAAS-is nii kiidetud kui ka tümitatud. Pigem siiski seda viimast. Kuid kahetsusväärne on hoopis see, et ei materdajad ega ka ülistajad pole vaevunud loo sisust rääkima.

Et seda tühimikku täita, pidin jutu uuesti üle lugema, kuna eelmisel suvel ilmunud “Soome ulme” kogumik sai toona küll ühe soojaga läbi loetud, kuid lugemispäeviku kanded jäid tegemata. Ja nii särav see lugu polnud, et sisu aasta pärast meeles oleks olnud.

Jutu peakangelaseks on põhjamaine võitleja Kelts, kes on surma mõistetud vangistatud lõunamaalaste elusalt põletamise eest — tegu, mis on ilmselt igas kultuuris taunimisväärne. Talle vangikongi külla tulnud kroonik — jutumeister — ei taha ametliku versiooniga leppida ning pinnib Keltsalt välja tõe, mis on sama uskumatu…

Siiski ei taha ka mina pointi ära rääkida. Pean piirduma sellega, et fantasy‘le kohaselt on mängus taevased ja allilma jõud, teadjamehed ning esivanemate hinged. Ja Keltsa kõrval tõuseb keskseks tegelaseks üliinimlike võimetega valgusetooja Saarne.

Tegelikult rääbib see romaan karmidest valikutest: kas jääda vabaks rahvaks, kuid riskida selle nimel jumalate vihaga; või lepitada hingi süütute verega ning saada seeläbi ilmaliku hukkamõistu ning alistamise osaliseks.

Ma ei taha sugugi nõus olla BAAS-i arvustajatega, kes tituleerivad selle teksti halva kirjanduse musternäiteks. Lugu on ju kirja pandud kõiki reegleid arvestades: on sissejuhatav teemaarendus, on kulminatsioon ja on lahtsi otsi kokku tõmbav lõpp. Ühesõnaga, lool on point. Kuid tõepoolest, tekst on asjatult pikk. Kogu puändi oleks saanud kokku võtta ilma nende lõputute suusaretkede jms kirjeldusteta.

Ühesõnaga, minu poolt läks kirja “kolm”, mis on täitsa hea hinne, võttes arvesse seda, et fantasy pole üldse minu lemmikžanr.

Advertisements

Kommentaarid»

1. Ove - 20.08.2009

Mulle isiklikult meeldis jutt ka nende lõputute suusaretkedega. Oli meeldivalt põhjamaine, hämar ning põnev. Lõunarüütlite tapmisega tõmbasin paralleele Saaremaa igaaastaste ülestõusudega, kus suvel peksti raudmehed tümaks ning talvel toodi üle jää lisavägesid. Neil oli see küll teistpidi…

Ja šamaanid olid äedad.

2. Oudekki - 21.08.2009

Oota, mis on sinu arvates taunimisväärne? Surmamõistetud vaenlaste elusalt põletamine? Lihtsalt elusalt põletamine? Mulle see väide, et tegu igas kultuuris taunimisväärne on, kuidagi ei tundu usutav. On ju kultuure, kus elusalt põletamine suisa auasi on (kuidas on nende leskedega, kes mehe tuleriidal temaga kaasa saadetakse?)

Teisest otsast, on ka kultuure, kus vaenlase kohta reeglid ei kehti, seega vaenlaseg võib igasuguseid asju teha, kuuma tõrva ja sulgedega kaunistada või midagi (mis on minu arvates vist veel tsiba õudsem).

3. mr.Costello - 23.08.2009

Taunimisväärne tegu konkreetses jutus: alla andnud lõunamaalased põletati elusalt, kuigi nad eeldasid, et ennast vangi andes säästetakse nende elud.

Minu meelest on loomulik, et sellisel juhul ka lubadus täidetakse. Kui nad oleksid vangi võetud, siis oleks ehk teine lugu.

Aga võib-olla ma tõesti liialdasin, kasutades sõnapaari “igas kultuuris” – ehk pole au mõiste tõepoolest igalpool ühesugune.

4. Oudekki - 23.08.2009

Tjaa, lubaduste täitmine on sügavalt euroopalik mõiste 🙂 Aga kui meelde tuletada, kuidas Jüriöö ülestõus lõppes – no nelja “kuninga” jaoks vähemalt -, siis ka see kehtis isegi Euroopas ainult teatud laadi inimeste puhul. Vaenlasele valetamine ei ole paljudes kultuurides moraalselt vale, sest vaenlasele meie reeglid ei kehti…

Muide, arutlesime siin just ühes seltskonnas, et mis on mõningate kaukaasia rahvaste eliitide ja aafrika eliitide vahe – “kaukaasias saad vähemalt aru, millel nende au mõiste põhineb, ehkki ei pruugi seda jagada, aga sellel on euroopalikud alused, aafriklastel on oma tugev au mõiste, aga sellest aru saamiseks peab seal aastakümneid elama, sellel ei ole euroopaga ühiseid aluseid”. Üks ühise aluse puudumine ongi suhtumine sõnapidamisse. Seepärast ka mulle torkas silma see väide.

Aga see lisakommentaar pani mind jälle mentaalset märkust tegema, et võiks läbi lugeda 🙂


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: