jump to navigation

Kir Bulõtšov “Tõrge-67” 11.03.2012

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Vene ulmekirjaniku Kir Bulõtšovi lühiromaan “Tõrge-67” on viimane kolmest sama liiki kirjatükist kogumikus “Perpendikulaarne maailm”. Juba kogumiku tagakaanel on lühidalt ära öeldud loo sisu:

Tõrge-67 mängib võimalusega, mis oleks võinud juhtuda, kui 1967. a peetud Oktoobrirevolutsiooni juubeliüritus oleks kiiva kiskunud.

Niisiis on tegemist alternatiivajalooga, mis on ulme alažanr, kus kirjeldatakse mõnda minevikusündmust ja selle tagajärgi meile teadaolevast erinevalt. Jah, kirjanik viib lugeja 1967. aasta Leningradi, kus hakatakse ette valmistama Suure Oktoobrirevolutsiooni 50 aastapäevale pühendatud taaskehastamisüritust ehk moodsas keeles öeldult larpi. 🙂 Autori järelsõnast selgub, et midagi taolist Nõukogude Liidus tegelikult muidugi ei toimunud, kuid samal aastal Bulgaarias ja Šotimaal väiksemas mastaabis küll. Ja sealt ta selle jutu idee saigi.

Edasi vaadeldaksegi läbi mitmete tegelaste, kuidas selline üritus oleks kulgenud. Või õigemini, kuidas kõik oleks tuksi läinud. Sest autor paneb oma loo tegelased niimoodi käituma, et nad elavad lausa ennastunustavalt oma rollidesse sisse, mille tulemusena kukub välja tegelikele ajaloosündmustele risti vastupidine lugu. Kõik saab alguse Ermitaaži töötajate hirmust, et rünnakus Talvepaleele võivad viga saada selle kunstimuuseumi hindamatud aarded. Sestap otsustatakse oma rolli Talvepalee kontrrevolutsiooniliste kaitsjatena liigagi tõsiselt võtta ning peagi käivitub sündmuste ahel, kus Aurora tulistab Talvepalee asemel hoopis Smolnõi pihta, Leninit kehastav näitleja läheb sündmuste keerises kaduma, revolutsioonilised madrused ja töölised toovad palee vallutamiseks välja suurtükimuuseumist varastatud Katjuša, kuid lüüakse sellest hoolimata Kerenski juhitud valgete jõudude poolt tagasi. Loo lõpuks lähevad asjad koguni nii käest ära, et Brežnev on sunnitud strateegilisele lennuväele andma käsu spontaanselt tekkinud nõukogudevastase ülestõusu maha surumiseks Leningradi pommitada…

Kogu vähem kui 100-leheküljeline lühiromaan on kirjutatud äärmiselt kaasahaaravalt ning iga stseen paistab olevat peensusteni läbi mõeldud. Ei puudu ka väike, kuid siiski omal kohal olev armastus- või õigemini armumise lugu. Ning otse loomulikult on kogu komplekt vürtsitatud hea vene huumoriga. Mul oli lugedes pidevalt muie huulil. No võtame kasvõi selle lõigu ühest telefonikõnest, mis iseloomustab tegelaste jäägitut sisselamist oma rollidesse:

“Missugune oblastikomitee? tunti torust huvi.
“NLKP!”
“Kallis seltsimees, NLKP oblastikomiteed pole olemas. Praegu veel on võim Kerenski käes.”

Kaiffisin kogu lugu väga ja kuigi ma pole just suurem alternatiivajalooliste lugude fänn, siis see jutt sai minult Ulmekirjanduse BAAS-is kindla “viie”.

Advertisements

Kommentaarid»

1. Kir Bulõtšov « Stalkerid - 27.12.2012

[…] Jõesaar, A. Kir Bulõtšov “Tõrge-67” // https://mrcostello.wordpress.com/2012/03/11/kir-bulotsov-torge-67/ […]


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: