jump to navigation

Arvi Nikkarev “Perpendikulaarne maailm” 12.03.2012

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags: ,
trackback

Eelmises kolmes postituses arvustasin Arvi Nikkarevi koostatud Kir Bulõtšovi autorikogumiku “Perpendikulaarne maailm” kolme lühiromaani eraldi. Kuid siiski moodustavad need kolm lugu raamatuna ühtse terviku ning sestap väärib see kogumik veel üht, kokkuvõtvat postitust.

Alustame sellest, et kahtlemata on kirjastus “Skarabeus” taaskord teinud tänuväärset tööd – nagu ma juba esimese jutu arvustuses mainisin, pole Kir Bulõtšovi ulmejutte eesti keeles just liiga palju avaldatud. Jah, loomulikult mäletavad kõik minuealised oma lapsepõlvest värvilist multifilmi “Kolmanda planeedi saladus”, mille stsenaariumi autor just Kir Bulõtšov ongi. Kuid vaevalt on samapalju eestlasi mõnd tema ulmeteost lugenud.

Ka mina olin varem lugenud vaid paari-kolme Kir Bulõtšovi lühijuttu “Skarabeuse” vene ulme antoloogiatest. Paraku need aga erilist muljet ei avaldanud. Seekordsesse kogumikku tundub aga tõepoolest olevat sattunud kirjaniku loomingu parim osa. Ühe erandiga – kogumiku nimilugu mulle isiklikult ei meeldinud, kuid ülejäänud kaks olid tõelised pärlid.

Kuna nii minu arvamus kui ka nende juttude lühitutvustused said juba varasematesse postitustesse kirja, siis ei hakka neid siinkohal kordama. Kiikasin selle asemel netti, et vaadata, mida teised on kirjutanud.

Kristjan Rätsep kirjutab oma blogis Digital Nerdland, et tema oleks kogumikust rohkem žanripuhast teaduslikku fantastikat oodanud. Mina fännina samuti, kuid kirjaniku loomingust ja stiilist üldisemalt annab minu meelest just seesugune kooslus – üks teaduslik-fantastiline, üks satiiriline ja üks alternatiivajalooline lugu – nagu praegu kaante vahele saanud on, parema üldpildi.

Kirjandusblogi loterii autor leiab minuga sarnaselt, et kogumiku vingeim lugu oli viimane, alternatiivajalooline “Tõrge-67” ning kahetseb, et seda lugu pole avaldatud mõnes laiadele massidele rohkem kättesattuvas raamatusarjas näiteks “”Loomingu” raamatukogus”. Jääb üle vaid nõustuda, lugu on tõepoolest seda väärt.

Veel üks blogi, mida ma pole varem lugema juhtunud, trakyllmaprokrastineerinj2lle, teeb samuti kogumikust kokkuvõtte. Autor on kõikide lugude suhtes küllaltki kriitiline, kuid leiab parima olevat siiski kogumiku nimiloo. Nõrgimaks hindab ta avalugu, põhjusel, et sealkirjeldatud vaenulik planeet oli kuidagi trafaretne. Nõus, kuid loo raskuskese polnud ju üldse võõra planeedi kirjeldusel, vaid sellesse keskkonda asetatud inimkoloonia väärtushinnangute muutumisel olelusvõitluse tingimustes.

Ka trükipressis on see tagasihoidliku kujundusega kogumik tähelepanu pälvinud. Raamatusõber Ants Vill teeb Linnalehes kogumikust ülevaate, kuid üllatab oma järeldustega – mina isklikult pean esimest lugu, “Mäekuru”, ikkagi puhtakujuliseks inimkonna olelusvõitlusest kõnelevaks teaduslikuks fantastikaks – seoste otsimine Siberisse küüditatud haritlastega jääb mulle mõistetamatuks kõrgeimaks pilotaažiks.

Õhtulehe raamatublogis kirjutab raamatust aga selle väljaande spordiajakirjanik ning minu kunagine kehalise kasvatuse õpetaja Jaan Martinson. Spordikommentaatorile omaselt lühidalt ning konkreetselt. Taaskord saab enim kiita viimane lugu.

Ning lõpetuseks kokkuvõte Ulmekirjanduse BAAS-ist. Nii kogumiku tervikuna kui ka selle jutud eraldi on fännid vastu võtnud vägagi positiivselt, hinnates kõiki keskmise hindega üle “nelja”. Vaid kröömikesevõrra paremad hinded on saanud “puhas” ulme ehk siis avalugu.

Üldiselt tundubki kõigi arvustuste põhjal, et hardcore ulmefännid hindasid kogumiku juures pigem rohkem teaduslikku fantastikat, samas kui tavalugejat köitsid enam “pehmemad” lood. Järelikult on seal midagi igaühele – seega õnnestunud kooslus. Ka minult saab raamat Ulmekirjanduse BAAS-is hindeks “viie” – mis on parem, kui minu poolt lugudele eraldi antud hinnete aritmeetiline keskmine. Võin vaid kahetseda, et ei lugenud seda raamatut enne 2011 aasta Stalkeri hinnete andmist – just minu hääl oli see, mis “Perpendikulaarsel maailmal” parima antoloogia või kogumiku tiitli saamisest puudu jäi: häältega 50 vs 49 võitis “Täheaeg 7: Ingel ja kvantkristall”. Püüan end edaspidi parandada ja uued ostetud raamatud kohe läbi lugeda, mitte neid raamaturiiuli lugemata raamatute kuhja alumisteks jätta…

Advertisements

Kommentaarid»

1. Kir Bulõtšov « Stalkerid - 27.12.2012

[…] Jõesaar, A. Kir Bulõtšov “Perpendikulaarne maailm” [kogumik] // https://mrcostello.wordpress.com/2012/03/12/arvi-nikkarev-perpendikulaarne-maailm/ […]


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: