jump to navigation

Paolo Bacigalupi “Alkeemik” 09.11.2013

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
trackback

Haarasin “Alkeemiku” Liina raamatute hulgast tagakaanel oleva kirjelduse esilause peale:

Tänase Ameerika üks auhinnatumaid uusi ulmekirjanikke…

Õnneks või kahjuks lugesin lühitutvustuse lõpuni alles siis, kui olin juba otsustanud seda raamatut lugeda. Sest tegemist on fantasy‘ga ja üldjuhul ma seda žanrit ei loe, välja arvatud näiteks ulmekogumikes ja -antoloogiates.

Ja teiseks põhjuseks oli see, et kirjastus Fantaasia “Orpheuse Raamatukogu” sarjas ilmunud lühiromaan on meeldivalt… lühike – isegi kui peaks jama olema, siis ma ei raiska sellele palju oma aega.

Kuid ei olnud jama. Tõsi, ma ei lugenud seda ühe ropsuga läbi nagu samas sarjas ilmunud Clarke’i “Comarre’i lõvi”, aga see oli pigem minu, mitte raamatu probleem.

Fantaasiamaalimas, kus maagia kasutamine põhjustab ühe rõveda taime, – okasväädi – vohamist, toimuv lugu haaras koheselt kaasa. Ei mingit pikka ja lohisevat sissejuhatust, vaid maailma ja selle probleemide kirjeldus antakse edasi peategelase, alkeemiku, dilemmat lahti seletades. Mainitud dilemma seisneb siis selles, et alkeemiku tütrel on vastik kopsuhaigus, mida saab ravida või õigemini kontrolli all hoida vaid maagia abil, kuid maagia kasutamine põhjustab okasväädi vohamist… Mis aga tapaks kaudselt… või ka otseselt, sest maagia kasutamine on keelatud ning keelust üleastujad satuvad timuka kirve alla.

Sellest, kuidas alkeemik dilemma lahendab, lugu räägibki – ühe lausega öeldes: ta leiutab seadme, mis maagiat kasutamata okasvääti lõplikult hävitab. Paraku aga juhtub ka siin nii nagu ikka: heade kavatsustega loodud seadet hakkavad võimumehed hoopis oma eesmärkidel kasutama.

Loosse on sisse põimitud ka kaks armastusliini: alkeemiku teenijanna truu kiindumus oma isandasse ning alkeemiku isaarmastus oma tütre vastu. Kumbki neist liinidest pole lääge ega sega karvavõrdki romaani nautimist, pigem vastupidi.

Kogu see lühike, ca 60-le lehele mahtuv romaan pakub naudingut ka kulminatsioonini jõudes – mina ei suutnud küll ära arvata, millega see lugu lõppeb. Kuigi lõpplahendus polnud halb, siis minu jaoks, kes ma ootasin mingit kättemaksu või õigluse võidutsemist, klassikalist hea võitu kurja üle, oli see siiski väike pettumus ja ilmselt ka ainuke põhjus, miks lugu saab  mult Ulmekirjanduse Baasis neli, mitte viis punkti.

Peale loo lõpetamist lugesin loomulikult läbi ka sarja koostaja Raul Sulbi järelsõna ning vandusin omaette – kui Paolo Bacigalupi on Ühendriikides tuntud eelkõige sci-fi  žanri viljelejana, siis miks tõlgitakse tema fantasy‘t? Samast järelsõnast sain ka vastuse – kuna kaks tema sci-fi ulmejuttu on juba eesti keeles avaldatud (lihtsalt mina pole neid lugenud, kuna kogumik “Täheaeg” on mulle teatud põhjustel küsitava väärtusega sisuga tundunud), siis oli mõistlik autori laiemaks tutvustamiseks ka teise žanri lugu avaldada. Igatahes toimis ja kiidan seda otsust – võib-olla ma isegi ostan need “Täheaja” numbrid lihtsalt nende juttude pärast või siis tuleb ikkagi raamatukogu külastamise raske tee ette võtta… 🙂 Härra tundub igatahes täitsa muheda kirjutamisstiiliga ning Baasist vilksamisi loetud hinnang, et mõjub kui 60-ndate ulmeautor, on minu jaoks vaid huvi tekitav.

Ja mõned netist leitud lingid teiste raamatublogijate arvamustele, kellest sugugi mitte kõik minuga romaani osas ühel nõul pole:

Tõnise lugemispäevik
loterii
Digital Nerdland

Advertisements

Kommentaarid»

1. Paolo Bacigalupi | Stalkerid - 19.11.2013

[…] Jõesaar, A. Paolo Bacigalupi “Alkeemik” // https://mrcostello.wordpress.com/2013/11/09/paolo-bacigalupi-alkeemik/ […]


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: