jump to navigation

Geopeitus

Mis täpselt on geopeitus ja kuidas seda mängitakse, on kirjas Eesti geopetuse veebilehel. Mina püüan oma blogisse kirja panna isiklikud muljed ja kogemused ning loodetavasti seeläbi seda huvitavat hobi Eestis ka rohkem populariseerida.

Parimate asjade otsa oma elus olen komistanud läbi pimeda juhuse. Nii juhtus ka ühel täiesti tavalisel kevadõhtul 2005 aastal, kui peale tööpäeva lõppu keerasin lahti teleka ning kuulsin Kristjan Jõekalda juhitud peremängus “Rooside sõda” üht mängijat rääkimas geopeitusest. Kuna tundus huvitav, siis lõin lahti otsingumootori ning uurisin veebist lisaks — sain teada, et tegemist on GPS-i abil mängitava aardeotsimismänguga. Kuigi mul GPS-i polnud, otsustasin siiski kaardi abil proovida ning järgmisel päeval, 30 märtsil 2005, õnnestus mul leida oma esimene geopeituse aare.

Kuna esimene katse õnnestus, olin asjast suures vaimustuses, seda enam, et leidsin aarde ilma GPS-ita! Vasikavaimustuses registreerisin end veebisaidi kasutajaks kasutajanimega gpsitu (lahtiseletatult siis ilma GPS-ita mängija), sest arvasin, et kõik teised kasutavad elektroonilisi abimehi. Alles hiljem sain teada, et minusuguseid GPS-ituid on veel teisigi.

Natuke rohkem, kui kaks nädalat peale esimse aarde leidmist oli mul juba kümmekond aaret üles otsitud ning hakkasin pidama plaani oma esimese aarde peitmiseks, et ka teistele mängijatele midagi vastu pakkuda. Kuna olin just sel ajal enda jaoks avastanud ka jalgpalli, siis 23 mail 2005 peitsingi temaatilise aarde A. Le Coq Arena lähedusse.

Alati, kui ma oma hobist sõpradele ja tuttvatele rääkinud olen, on ikka päritud, et miks ja kus ja kuidas ja mis ma sellest saan. Võtmeküsimus on ilmselt “miks?”, sest üldjuhul tegelevad inimesed ikkagi nende hobidega, millega tegemise mõttekuse nad endale kuidagi ära on põhjendanud. Kõige lihtsam vastus oleks, et “on huvitav”, aga kuna nii palju, kui on inimesi, on ka huvitavuse definitsioone, siis kirjutan veidi, miks geopeitus just minu jaoks huvitav on.

Huvitava vastandsõna on teadupärast “igav” ja just nimelt igav mul oli, kui geopeituse enda jaoks avastasin. Oli igav jalgrattaga sõita lihtsalt sõitmise enese pärast. Geopeitus andis mu sõitudele sihi. Samuti oli igav nädalavahetustel ühe mainstream vaatamisväärsuse juurest teise juurde sõita ning nentida, et siin ma olen juba käinud ning seda ma olen näinud. Geopeituse aardeid otsides olen sattunud Eestimaa (ja mitte ainult Eestimaa!) kõige huvitavamatesse nurgakestesse ning kogenud paljutki, mille olemasolust mul varem aimugi polnud: näinud puutumata loodust keset soid ja rabasid; külastanud Peeter I aegseid pimedaid kindlustuskäike; avastanud kohti Tallinna kesklinna piiril, kus kunagi laiusid karjamaad või voolasid jõed; leidnud enda jaoks Saaremaa  ja Ida-Virumaa kaugeimad punktid; sõitnud kinnijäämisohtu trotsides tavalise sõiduautoga läbi polügoonide; roninud vanadel raudteesildadel ja puude otsas; jne jne.

Lisaks sellele, et geopeitus on minusuguse urbaniseerunud tegelase loodusesse viinud, pakub ta ka meeldivat võistlusmomenti. Ning kuna mingit ametlikku võistlust ja auhindu pole, siis võib iga geopeitusega tegeleja endale ise võistluskriteeriumeid seada. Mina olen oma võistlejakire rahuldamiseks pürginud esmaleidude poole, üritanud ühest teisest geopeiturist leidude arvuga mööda minna, püüdnud leida kõik ühe maakonna aarded, loendanud pikimat edukate leidmiste jada mitteleidmiste vahel jne.

Ning viimaseks ning vaat et kõige olulisemaks on see, et geopeitus on hobi, millega saan sõna otseses mõttes tegeleda igal ajal. Ma ei pea aardeotsimiseks mingil konkreetsel ajal kuhugi kohale minema vaid saan oma muud tegemised sellega ühildada: sõidan suusatama Kuutsekale, siis otsin ka tee äärde jäävaid aardeid; on tööalane komandeering Haapsallu, põikan peale koolitust läbi linnalähedasest metsast; lähen puhkama Kreetale, külastan ka kohalikke aardeid; jookseb tööl mõte kokku, ühendan lõunapausi aardeotsinguga Tallinna vanalinnas.

Lisaks blogisissekannetele, kus pajatan oma aardeotsingutest natuke pikemalt kui ma Geopeitus.ee lehel teha saan, tohin või tahan, panen siia lehele kirja oma personaalsed “edetabeleid” ja muud statistika. Peamiselt enda mälu värskendamiseks, kuid ehk ka teistele abimaterjaliks.

Esmaleiud
Esimese geopeituseaasta parimad aarded

%d bloggers like this: