jump to navigation

Command & Conquer

1995. aasta enimoodatumaid mänge oli kindlasti Westwoodi Command & Conquer, laineid löönud Dune 2 jälgedes tehtud strateegiline sõjamäng. Jutud Command & Conqueri valmistamisest hakkasid õigupoolest levima juba 1994. aasta lõpupoole, valmimistähtajaks pakuti siis 1995. aasta keskpaika, tegelikkuses lükkus müügiletulek siiski sügisesse. Kahtlemata ei olnud ootamine aga asjatu, kuigi vahepeal asjaomastes uudistegruppides selle üle juba iroonilisi märkuseid tehti.

Command & Conquer ongi peamiselt orienteeritud kunagistele Dune 2 fännidele (kes meist ei oleks Dune 2 fänn olnud 😉 ), interface ja mängu idee on suuresti oma eeskujuga sarnane. Siiski ei saa öelda, et C&C midagi uut ei sisalda, kahtlemata on ta tunduvalt parema idee ja teostusega, samas siiski mitte kardinaalselt erinev.

C&C hitiks kujunemist tõestas juba ette möll, mis Useneti vastavates uudistegruppides selle mängu müügiletulekupäeval puhkes. Iga lugeja lihtsalt pidas vajalikuks mainida, et temal juba on, aga oot-oot, kohe ta läheb ja mängib edasi. 🙂 Paljud ameeriklased olid väga solvunud, et kuidas juba Singapuris ja mujal C&C müügil on, neil aga mitte. Eks siis selgitatigi, et maakera on teatavasti ümmargune ja USA-s pole veel reede kätte jõudnud. 😆 Pärast seda alustas Command & Conquer oma teed tippu, st siis Internet PC Games Charts Top 100 tippu. Tuli tabelisse ja kohe kohale 28! Sai loomulikult ratingu “bullet”. Järgmine nädal oli ta juba 10-s, veel nädal hiljem 2., edasi juba esikohal.

Niipalju eellugu, nüüd mängust endast. Kõigepealt nö tehnilised näitajad. Graafika on VGA, soundikaartidest toetab enamlevinuid (sealhulgas ka Gravis Ultrasoundi), on IPX- protokollil põhinev lokaalvõrgu toetus. C&C on kahel CD-l, ametlikust flopiversioonist seniajani midagi kuulda pole olnud. Tööks nõuab vähemalt 486 33 MHz masinat, miinimummälu on 4 MB. CD-ROM seade peab olema vähemalt kahekordse kiirusega.

OK. Mäng ise. Intro on omapärane. Nimelt on situatsioon lahendatud nii nagu mängija vaataks televiisorit. Näidatakse lihtsalt mitmeid klippe erinevatelt telejaamadelt. Palju on ebaolulist (aeroobika ja lastesaated 😉 ), aga samas mõnede kanalite pealt saab isegi hämarat ettekujutust stoorist. Tegelikult ei räägita stoorist isegi esimestes missioonides suurt midagi, terviklikum pilt kujuneb mängu jooksul. Esimene tegu on siis valida, kelle poolt tahad olla. On “head” ja “pahad”. “Head” on General Defence Initiative ehk lühendatult GDI. See on siis ÜRO egiidi all tegutsev sõjaline grupeering. “Pahad” on Brotherhood Of Nod ehk sõpradele lihtsalt NOD. 😈 Mingi muistne terrorismiorganisatsioon…

21. sajandi kuld — TiberiumWell, tegelikult räägin siis lühidalt ikka stoori ära. Tegevus toimub kusagil lähitulevikus, pakuks et umbes 21. sajandi lõpul. Maal. Välja on ilmunud mingi väga imelik taim (?), tiberium. Tiberium sai oma nime Tiberi jõe järgi Itaalias, kust ta esimest korda leiti. Tiberium ei põhine süsinikul nagu maised elusorganismid, niisiis on ta arvatavasti maavälise päritoluga. Tiberiumi omapäraseks omaduseks on imeda maapinnast välja mineraale ja metalle ning koondada nad kristallidena maapinnale. Sellise omaduse tõttu saab minimaalsete kaevanduskuludega kõik maavarad hõlpsasti kätte. Siiski selgub, et tiberium pole inimorganismile päris kahjutu, täpsemalt öeldes on ta koguni äärmiselt toksiline. See selleks. Nüüd on pinnale ujunud NOD, kes siis tiberiumi korjamisest saadud tulusid oma terroristlikel eesmärkidel rakendada üritab. Otse loomulikult teeb GDI kõik selle takistamiseks. Ongi konflikt käes.

Kas rünnata Albaaniat, Serbiat, Kosovot või Makedooniat?Ausalt öeldes pole storyline just kõige paremini õnnestunud ja läbimõeldud aga see selleks. GDI poolel mängides on siis sõjatandriks Euroopa (esimene missioon Eestis!), NOD-il Aafrika. Lõppeesmärk kummalgi poolel ühesugune — totaalne võit. Happy end? GDI purustab NOD-i pühakojaKui võidad NOD-i, siis hävitad Bosnias vennaskonna templi ja kõik lõpeb “heade” seisukohalt õnnelikult. Vastupidi, GDI-d põlvili surudes on lõpp selline, et NOD-i häkkeritest netrunnerid murravad läbi küberruumi GDI arvutivõrku ja mängija saab tasuks hea juhtimise eest valida (GDI satelliiti salakavalalt ära kasutades) Valge Maja, Eiffeli torni, Brandenburgi värava või Londoni parlamendihoone hävitamise. Lõpudemod on mõlemal poolel küllaltki erinevad ja nauditavad. Ka terve mäng tasub mõlemal poolel läbimängimist, kuna mõlemal poolel on teineteisest erinev relvastus ja võitlustaktika. Ka vahepealsed demojupid on erinevad.

Ajalugu kordub — GDI D-day kusagil NormandiasMängu interface on Dune 2-te mänginutele kindlasti lennult haaratav, samas on ka uutele strateegiahuvilistele asi lihtsaks tehtud — point’n’click. Samas ei tähenda selline lihtne kasutajaliides mitte mingil juhul mandumist, kuna on veel lisavõimalused keyboard macrode jms kasutamiseks.

Command & Conqueri tegevus edeneb reaalajas, st pakub eriti suurt väljakutset niiöelda kiire taktikalise mõtlemise näol. Samas on ka kõik võimalused endale sobiva kiiruse valimiseks, salvestamiseks jne.

Soundipool Dune 2-ga võrreldes väga edasi arenenud pole, küll aga on taustamuusikaks paarkümmend lugu industrialist raadiotümpsuni. Super!

Kas üks on lahinguväljal sõdur? C&C-s mitte — jalaväge on vaja PALJU!C&C-s on Dune 2-st erinevalt palju jalaväge, esimestes missioonides isegi häirivalt palju. Palju pisikesi sipelgaid üle ekraani siblimas… Samas on aga iga üksik sõdur kenasti animeeritud — näiteks kui jätad mehe tegevusetult seisma, laeb ta oma relva, teeb kätekõverdusi jne. Üksuste poolelt veel niipalju, et on nii maa-, mere- kui ka õhuväge, kõik pole küll kõige täiuslikumalt teostatud, aga üldmulje on siiski hea.

Kokkuvõtteks — Command & Conquer oli ootamist väärt ja tasus ka ostmist. 3 nädalat magamata öid näitab, et kaasa haarata suutis ta samavõrd hästi kui Dune 2 paar aastat tagasi.

Tasub ostmist nii paadunud strateegiamänguril kui ka alles strateegiamängudega tutvust tegeval mängurul.

Maailm jääb ootama Command & Conquer 2-te.


Plussid:

Miinused:

Testitud: 486DX2/66 MHz, 8MB RAM, 2x CD-ROM, S3 2MB video, Creative SoundBlaster Pro


mr.Costello aka Andreas Jõesaar
Copyright © MänGuru 1995-1996

%d bloggers like this: