jump to navigation

Mission Critical

Esmapilgul tundus Mission Critical täiesti tavalise interaktiivse seiklusmänguna. Lähemal vaatlemisel aga selgus, et tegemist on ühe parima sci-fi adventurega üldse.

Mission Criticali kõige tugevaimaks küljeks võibki lugeda väga head stoorit ning mängimisest saadud elamus on samaväärne hea ulmeka lugemisest saadud emotsiooniga.

Mängu tegevus algab 22. sajandil. Inimkond on võitnud nälja ja haigused, tähtedevaheline reisimine on saanud tõelisuseks. Kõike seda aga tumestab fakt, et inimesed pole üle saanud sõja meeletusest. “Pahadeks” on seekord Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. “Heade” poolt nimetatakse Liiduks, nende eesotsas, nagu arvatagi, on USA. Liidu ja ÜRO vahelise konflikti põhjuseks on inimkonna kiire areng. ÜRO väidab, et tehnika areng on liiga kiire ning inimesed ise ei ole sellele vastavat moraalset valmisolekut saavutanud. Liit omakorda leiab, et arengut ei tohi kunstlikult pidurdada. Sellest pealtnäha tühiasjast kasvabki välja homo sapiensi eksistentsi lõpetada ähvardav sõjaline konflikt.

Algusdemos näeb mängija, kuidas kaks USA kosmoselaeva, ristleja USS Lexington ja uurimislaev USS Jericho, suunduvad Maast 68 valgusaasta kaugusel oleva planeedi Persephone orbiidile. Käimas on salajane missioon nr 161, koodnimetusega Pandora, millest loodetakse, et see võib muuta sõja käiku Liidu kasuks või koguni terve inimkonna saatust. Ootamatult aga ilmub Persephone varjust ÜRO ristleja UNS Dharma, ning puhkeb äge kosmoselahing. Ülekaal on ÜRO poolel, missioon on paljastamise äärel. Ekspeditsiooni juht, kapten Dayna otsustab viimases hädas kasutada äärmist teed — kõigi meeskonnaliikmete ohverdamist ühe pääsemise hinnaga. Lexingtoni pardale jäetakse laeva varustusohvitser (keda kehastab mängija), ülejäänud mõlema laeva meeskonnaliikmed on määratud hukkumisele tuumaplahvatuses koos UNS Dharmaga…

Kus ma olen...? Ahaa, 2. tekk, arvutiterminal!Mängu tegevus, kus mängija mängu käiku sekkuda saab, algab sellega, et peategelane toibub uimastuslaengust ja leiab mõne aja pärast, et on üksinda terves tähesüsteemis ning temast sõltub missiooni edukas läbiviimine. Esmalt kulgebki Mission Criticali USS Lexingtoni sees ja väljas. Tegevuskohtade piiratuse üle ei või kurta — ristleja on suur laev, millel on tervelt üheksa tekki, neist igaühel mitmeid ruume uurimiseks. Kriitiline missioon — parandada katkine satipannNing nagu sellest veel vähe oleks on mängija mängu arenedes sunnitud ka avakosmosesse väljuma, et parandada lahingus viga saanud sideantenni juhtimismehhanism. Seejärel kandub tegevus üle planeet Persephone pinnale, sealt läbi aja ja ruumi tuleviku Maale, sealt läbi küberruumi uuesti minevikku ning lõpuks Lexingtoni pardale tagasi, kus mängija ülesandeks saab viimase lahingu võitmine ning tuleviku muutmine.

Kõike seda tuleb aga teha lahendades esilekerkivaid kriitilisi situatsioone, pidades mitu nii simuleeritud, kui ka “päris” kosmoselahingut jne jne.

Mission Criticali kasutajaliides on lahendatud seiklusmängule mitte kõige tavalisemalt. Nimelt ei vaadata peategelast mitte kõrvalt nagu seiklusmängudes traditsiooniliselt, vaid kõike kuvatakse nö läbi mängija silmade. Sellist kasutajaliidest näeb tavaliselt kas rollimängudes või siis DOOM-i taolistes tulistamismängudes. Peab aga ütlema, et Mission Criticali üldise stiiliga sobib ülalkirjeldatud kasutajaliides lausa suurepäraselt. Tõsi küll, liikumine kulgeb mitte mööda vabaltvalitud trajektoore vaid valmisrenderdatud teid pidi.

Nagu seiklusmängudes tavaks, kannab mängija endaga kaasas hulgaliselt esemeid alustades Geigeri loendurist ja lõpetades keevitusaparaadiga. Esemed on paigutatud vaatevälja allserva, kust neid on ka väga mugav leida ja kasutada.

Mäng mängus: sidesessiooni paikasättimineSuhtlemise poolelt on Mission Critical natuke kesine, see on aga mängu stoorit arvestades mõistetav, sest nagu öeldud, kehastab mängija ainukest ellujäänud inimest terves tähesüsteemis. Seetõttu on enamuse mängu jooksul peamiseks vestluspartneriks Lexingtoni pardaarvuti. Siiski, tuleb ette ka varemlindistatud salvestiste vaatamist, kaugel Päikesesüsteemis asuva kolooniaga sidepidamist, elektrooniliste eluvormidega suhtlemist jms.

Mängu kasutajaliidesest rääkides tuleb ära mainida ka mängu strateegiline pool. Nimelt tuleb ette situatsioone, kus mängija peab juhtima kosmoselahingut. See osa on Mission Criticalis lahendatud nagu tavalises strateegiamängus ning on seiklusmängu kohta üllatavalt hästi teostatud. Samas ei ole unustatud tõelisi seiklusmängude fänne, kellele see strateegiaosa võib igavana tunduda. Nimelt on olemas võimalus raskustaseme muutmiseks nii, et lahingu juhtimine (ja võitmine) jääb täielikult arvuti hooleks.

Üks vahepealsetest filmilõigukestest: lend planeedi pinnaleGraafiliselt on Mission Critical vägagi nauditav. Kogu mäng toimub 640×480 SVGA resolutsioonis, vahepealsed filmilõigud pole samuti halvema kvaliteediga. Ja mis kõige parem — mõeldud on ka natukene aeglasemate arvutite kui Pentium omanikele. Nemad saavad valida täiesti tavalise 320×200 VGA resolutsiooni.

Veel Mission Criticali köögipoolelt, et mäng on tervelt kolmel CD-l, enamuse mahust võtabki graafika, lõviosa sellest nn full motion video. Ning kõige selle näol pole tegemist mitte lihtsa filmiga vaid tõelise kunstiga. Allakirjutanu meelest on eriti hästi õnnestunud tuumasõjajärgse Maa kujutamine.

Näitlejatöö on Mission Criticalis samuti tõeliselt professionaalsel tasemel. Vahepealsetes videolõikudes näeme Lexingtoni kapten Steven Dayna osas Michael Dorni (mängis Star Trek: The Next Generationis leitnant Worfi) ning kapteni abi Jennifer Tranina Patricia Charbonneaud (tuttav filmist Robo Cop II). Mängija enda räägitav tekst on samuti kenasti hääldatud ning isegi Lexingtoni peaarvuti häälde on lisatud inimlikkust.

Põnev koht. Liigagi põnev — katkise reaktori parandamine käepäraste vahenditega ei ole naljaasiHelipoolest rääkides ei saa mainimata jätta vaimustavat soundtracki. See originaalne muusika sobib mängu nagu rusikas silmaauku. Muusika teemaarendus vaheldub vastavalt mängu kulgemisele: põnevates kohtades on ta piisavalt vaikne ja pinget suurendav, pärast võidukat lahingut jällegi hingematvalt ülev.

Kogu ülalolevat teksti lugedes võib tunduda, et Mission Critical on maailma parim seiklusmäng üldse. Nii ongi, vähemalt allakirjutanu arvates.


Plussid:

Miinused:

Testitud: 468DX2/66 MHz, 16 MB RAM, 2xCD-ROM, S3 2MB VLB video, SoundBlaster AWE32


mr.Costello aka Andreas Jõesaar
Copyright © MänGuru 1995-1996

Advertisements
%d bloggers like this: