jump to navigation

Star Trek: The Next Generation — A Final Unity

Pealkirja vaadates võib tekkida kartus, et tegemist on järjekordse “interaktiivse filmiga”, mitte aga mänguga. Siiski, Star Trek The Next Generation — A Final Unity (edaspidi STTNG) on Star Treki filmide vaimus tehtud seiklusmäng Spectrum HoloBytelt. Erinevus tavalistest seiklusmängudest seisneb STTNG puhul selles, et korraga ei juhita mitte ühte tegelast, vaid mitut ning on lisatud ka taktikaline moment (kosmoselahingutes tähelaeva Enterprise juhtimise näol). Hoiatuseks tavamängurile tuleks mainida, et ilma ühtegi Star Treki filmi nägemata või raamatut lugemata ei paku STTNG praktiliselt mingit pinget, samuti võivad paljud asjad ähmaseks jääda.

STTNG algab sissejuhatava videolõiguga. Föderatsiooni tähelaev USS Enterprise kapten Picardi juhtimisel avastab Föderatsiooni piiridel patrullides lubamatu “piiririkkuja”. Föderatsiooni piire rikkuvaks aluseks osutub suure kiirusega liikuv gardiani luurelaev, millelt saadetakse Enterprisele raadiosignaal, milles palutakse poliitilist asüüli. Kohe ilmub nähtavale ka luurelaeva jälitav gardianlaste ristleja, mille komandör Pentara palub Picardil gardiani siseasjadesse mitte sekkuda. Kapten Picard ütleb seepeale traditsioonilise “RED ALERT!” ning mäng võib alata. Tegelikult järgneb nüüd veel üks video. Nimelt see, mis Star Treki filmidest tuttav. Jooksevad algustiitrid. Selgub, et näitlejad kes mängus teksti loevad, on needsamad, kes The Next Generationi seriaaliski.

STTNG-i idee jääb alguses tohutult ähmaseks, stoori selgub hiljem, mängu käigus, ja alles lõputiitriteks on asi lõplikult selge. Poliitilist asüüli palunud gardianlased on oma maailmas tagakiusatavad revolutsionäärid, kes on muistse “viienda teksti” otsinguil. Sellest manuskriptist on nende kodumaailmas tuntud vaid neli esimest osa, mida siis patriitside klassi esindajad plebeide allasurumiseks kasutavad. Viies osa pidavat aga hoopiski plebeide õigustest kõnelema.

Unity Device? Mkmm, pigem mingi labasemat sorti leegiheitjaKapten Picard lubab rõhutuid nende otsingutel aidata, kuid äkki saabub teade, et ühte Föderatsiooni eelpostidest on rünnatud. Selgub, et ründajaks on Romulani Impeerium, kelle sihiks on muistsete chodakite müütiline Unity Device. Siinkohal oleks paslik selgitada, kes on chodakid ja mis on Unity Device. Chodaki Impeerium domineeris Galaktikas umbkaudu 900 000 aastat tagasi ning on Föderatsiooni jaoks vaid ammune müüt. Vähese hulgas, mis chodakitest teada on, on informatsioon Unity Devicest — seadmest, mis võimaldas luua (või hävitada) terveid tähesüsteeme. Nagu öeldud, Picard ja tema kaasaegsed peavad seda kõike ilusaks muinasjutuks, kuid romulanide rünnak veenab neid, et müüdil on tõepõhi all. Enterprise’i ülesandeks saab takistada muistse superrelva sattumist valedesse kätesse… Mängu arenedes selguvad ka seosed “viienda teksti”, chodakite ja Unity Device’i vahel.

Enterprise'i komandosild tuntud tegelastegaSuur osa STTNG-i tegevusest areneb Enterprise’i pardal, kus mängija on kapten Picardi rollis, abilisteks komandör Worf, leitnant Data, nõuandja Troi, esimene abi Riker ja teised filmist tuttavad tegelased. Enterprise pardal saab uurida arvutit (mis pakub vähemalt mingisugustki taustinformatsiooni), kasutada tähekaarte kursi määramiseks (praktiliselt ebavajalik), käia holodekil, et demojuppe uuesti vaadata (hea idee!) jne. Kui tekib lahingusituatsioon, siis lülitatakse ümber taktikalisele juhtimisele, mis meenutab natuke lennusimulaatoreid. Paraku on see selle mängu üks ebaõnnestunumaid ja närvesöövamaid lahendusi. Esiteks sellepärast, et mänguri arvuti peab nähtavasti olema minimaalselt Pentium, et pilt ei hüpleks. Teiseks sellepärast, et selline lennusimulaator seiklusmängudesse lihtsalt ei sobi!

Aeg tavaseiklusteks — saada meid alla... emm... Scotty?Traditsiooniliseks seiklusmänguks muutub STTNG aga alles siis kui minna telepordiruumi ja luurerühm mõne planeedi pinnale saata. Tõsi, ka siin erineb STTNG “tavalisest” seiklusmängust: nimelt peab korraga juhtima tervelt nelja tegelast. Aga see ei sega — vastupidi, mäng muutub seetõttu isegi lihtsamaks. Nimelt on võimalik omavahel vesteldes kasulikke vihjeid saada jne.

STTNG on “full talkie” ehk kogu vestlus esitatakse digitaliseeritud kõnena. Teksti loevad samad näitlejad, kes samanimelises teleseriaaliski ja peab ütlema, et nad ei tee seda sugugi halvemini. On ka võimalus subtiitrid sisse lülitada, kuigi tänu kenale diktsioonile pole see üldjuhul vajalik. Muusikat on natuke vähe, kuid vähemalt nendes kohtades, kus seda kuulda on loob muusikataust vajaliku õhkkonna.

Renderdatud Picard ja RikerGraafikast niipalju, et STTNG-i puhul võib kasutada kas tavalist VGA või siis SVGA videorežiimi. Viimase valiku puhul saab maksimaalseks värvidehulgaks sättida koguni 64 000 värvi! Mängu sisse on pikitud palju valmisrenderdatud videolõike, mille nauditavaks vaatamiseks peab arvutis olema kiire videokaart. Videolõikudes on ka tegelased renderdatud, mitte filmitud. See tähendab, et kogu videol on väike nukufilmi maik man aga üldmuljet see ei riku. Kohtades, kus mängija tegelasi liigutab, tundub, et tegelaste näod on filmitud, kehad joonistatud ja siis kõik see oskuslikult kokku sobitatud.

Kokkuvõtvalt peab ütlema, et STTNG on orienteeritud trekkeritele ehk siis tõelistele Star Treki fännidele. Tavamängurile on ta lihtsalt üks paljudest keskpärastest seiklusmängudest. Graafika ja näitlejatöö on küll natuke üle keskmise, kuid samas tõmbab palju punkte alla nüri actioni osa. Tõsi, võib ju delegeerida Worfi pahasid kõmmutama ja La Forge’i tuumareaktoreid kruttima, aga lahinguid vaadata tuleb ikkagi. Samuti ei välista tegevuse arvutile delegeerimine surmasaamist, mis omakorda  tähendab nüri actioni veelkordset läbimängimist. STTNG sisaldab lõpupoole nii mõnegi supertobeda ülesande kui ka lihtsalt planeerimisvigu, mille tõttu mõnes kohas “kinni” jääda võib. Niisiis keskpärane, kohati aga huvitav ja samuti piisavalt pikk mäng.


Plussid:

Miinused:

Testitud: 486DX2/66MHz, 16MB RAM, 2xCD-ROM, 2MB S3 VLB video


mr.Costello aka Andreas Jõesaar
Copyright © MänGuru 1995-1996

%d bloggers like this: