jump to navigation

The Orion Conspiracy

Aeg: mõni aasta peale Korporatsioonide Sõda
Koht: teaduslik uurimisjaam “Cerberos”

Halastamatu Korporatsioonide Sõda on lõppenud, vähemalt selles universuminurgas. Kobayashi ja Mogami-Hudsun on sõlminud ebakindla ja äreva liidu ning Cerberos on üks nende ettevaatlikest koostööprojektidest. Mõlemad osapooled püüavad vältida liigseid kontakte. Sõda on läbi, kuid inimhingedele on ta jätnud kustumatu jälje. Seega pole ka imestada, et atmosfäär Cerberosel just eriti sõbralik ei ole. Sina, mängija, sõjaveteran Devlin McCormack saabud Cerberosele oma poja Danny matustele, kes hukkus rutiinsete ametikohuste täitmisel õnnetusjuhtumi tõttu. Peale matusetalitust toas puhates aga libistab keegi ukse alt sisse anonüümkirja, milles väidetakse, et Danny mõrvati. Pühast vihast haaratuna otsustad mitte ennem Cerberoselt lahkuda kui kurjategija on oma karistuse saanud.

Eredate karakterite paraadrivistusSedamoodi algab “The Orion Conspiracy”, Divide by Zero järjekordne tuleviku-universumis aset leidev kosmoseseiklus. Sedapuhku on eelmistest mängudest tuttava Jack T. Laddi kujust loobutud ning on loodud uus maailm uute tegelastega. Inimesed selles väikeses maailmas on selgelt väljakujunenud karakterid, kellele sõda on jätnud oma põletava jälje. Eredaimad isiksused on vast kibestunud insener ja argessiivne piloot, rääkimata turvaülemast. Mängul on reiting “täiskasvanuile” ja pole ka ime. Tegelaste jutt kubiseb ebatsensuurseist väljendeist, mida igal võimalikul ja võimatul juhul pruugitakse. F**k tundub selles mängus ju lausa sidesõna olema, ilma milleta kohe mitte hakkama ei saa. Suunatust täiskasvanuile rõhutab ka seksuaalvähemuste ja rassismi teemade käsitlemine.

Stiilinäide lõpututest koridoridestGraafika on teostatud SVGAs ja on seega detailirohke. Muude ohtrate konfiguratsioonivõimaluste kõrval on võimalik valida ekraanil kujutatavate punktide arvu, mis võimaldab mängu jooksutada ka napima põhimäluga masinais. Setup on kergelt kummaline, lubades lahkelt kasutada audio esitamiseks muuhulgas Gravis Ultrasoundi kaarti (millest siis üsnagi ragisevat juttu kuulda võib) ning tehes samas võimatuks Gravise musakaardiks sättimise. Nii et väidet “Gravis Ultrasound kompatiibel” ei saa just tõsiselt võtta. Olgu, see selleks. Tehnika poolelt veel niipalju, et mõningail videokaartidel esineb kasutatava videorežiimiga probleeme, mistõttu võib osutuda vajalikuks patchi hankimine. 3D animatsioon on renderdatud tõeliselt grandioosselt ja liikus vähemalt allakirjutanu masinas äärmiselt sujuvalt. Paraku tundub, et Divide by Zero ei oska oma 3D renderduste taustal audiot kasutada. Aga teisest küljest eks see just tõstabki realismi kuna vaakumis ju heli ei levi. Kuigi graafika on detailne, ei mõju just toniseerivalt fakt, et tegevuspaigaks olev uurimisjaam on disainitud rangelt funktsionaalne, st et paljud koridorid on äravahetamiseni sarnased teiste koridoridega.

Näitlejatöö osas esines suuri erinevusi. Suurem osa näitlejaist olid neile usaldatud osadega rahuldavalt maha saanud. Peategelane Devlin McCormack oma rõhutatud šoti aktsendiga on äärmiselt nauditav elamus. Seevastu näitleja, kes luges Susan LaPazi teksti tõepoolest LUGES seda teksti — tuimalt ja kohati kuuldavalt keelega huuli niisutades. JUBE!

Heliefektide pool on Orion Conspiracy-s paraku aga vaeslapse ossa jäänud. Esindatud on Divide by Zero “klassikalised” uksed, mis ahastavalt “šeeššš” karjuvad, kui keegi neile läheneb. Ja sellega paraku heliefektide kollektsioon peaaegu piirdubki. Hoolikal otsimisel võib küll midagi avastada aga paraku mitte midagi, mis muljet avaldaks. Muusika seevastu on tõeliselt meisterlikult koostatud, rõhutades ärevat ja konfliktiderohket atmosfääri. Kahju ainult, et erinevaid lugusid nii vähe on. See-eest on põhiteema kenasti meeldejääv ja täiesti äratuntavalt Divide by Zero-lik.

Vasta kõikidele küsimustele ja kohe!Väga suure osa mängust veedab mängija jalutades mõõdetud sammul mööda uurimisjaama ringi, otsides järjekordset ohvrit, keda oma küsimustega tüüdata. Kellegagi vesteldes on üsna ükskõik, mis järjekorras küsimusi esitada, enamasti tuleb niikuinii kõik jutuvõimalused läbi käia.

Tangid ja kaablid — mis siin mõelda, kliki ja lõika!Kasutajaliides on tehtud üsnagi kasutaja”sõbralik”. Nimelt kui klikkida naelale ning samas omades taskus haamrit, pakutakse kohe lahkelt võimalust nael seina vasardada. Seega jääb ära mängijapoolne vajadus eriti oma ajusid pingutada, enamus asju öeldakse kasutajaliidese poolt lihtsalt ette.

Stoori ei paista just silma oma originaalsuse poolest, küll aga on oskuslikult kokku viidud erinevad teemad nagu detektiivlugu ja võõra rassi invasioon. Asjasse lisavad värvi ka sõjas kibestunud karakterid ja aastaid hautud kättemaksuplaanid ning eksootiline tegevusväli musta augu ääremail. Mängu alguspooles tundub asi üsnagi venivat kuid asja edenedes kisuvad hoogsad sündmused mängija oma keeristesse ja kiire tegevusjada jätkub kuni võiduka lõpuni. Kuna surma saada või umbe jääda ei ole mängus võimalik, saab lõppki vaid õnnelik olla (seda muidugi peategelase seisukohast).

Paraku on tegemist küllaltki kiiresti läbimängitava looga. Mängimiskiirusele aitab loomulikult tugevalt kaasa “eriti mugav ja intuitiivne” kasutajaliides. Seega on tegemist küllaltki nauditava futuristliku looga, mis aga paraku paari õhtuga läbi kipub saama.


 Plussid:

Miinused:

Testitud: 486DX4/100 MHz , 16MB RAM, 4xCD-ROM, Creative SoundBlaster Pro


Veiks aka Veikko Danilas
Copyright © MänGuru 1995-1996

%d bloggers like this: