jump to navigation

Tulistamismängude eelkäijad ehk kas ka enne Wolfensteini oli elu?

Enne id Software Quake’i nimelise üllitise saabumist, mis väidetavalt seljatab taas kord kõik 3D katakomb shooterid, oleks ehk paras aeg heita pilk tagasi mõne aasta tagusesse ajalukku, et näha, kust kõik need Wolfensteinid-Doomid-Descendid-Hereticud omal ajal alguse said. Järgnevad kolm kirjeldada võetud mängu ei pretendeeri loomulikult täieliku loetelu nimetusele, kuid loodetavasti annavad nad väikese ülevaate sellest, mis toimus enne texture-mapped tehnoloogias teostatud 3D tulistamismängude totaalset võidukäiku.


Maze Wars (Amazing Graphics)

Full 3D virtual reality?! Emaaa!!!Kui tutvustust uskuma jääda, on Maze Wars “full 3D truecolor virtual reality game”. Tegelikkuses on tegemist ääretult primitiivse 640×480 16 värvi videomoodis jooksva asjandusega. Kogu 3D maailm koosneb ainult kolme värvi seintest, mis lõppevad kusagil ülalpool ekraani, nii et lage pole näha ja sellest tulenevalt tekib tunne nagu pilvelõhkujate vahel ringi jookstes. Valgused ja varjud puuduvad täielikult. Põrandad ja seinad on kõikjal ühesugused. Detailid ja muud objektid puuduvad samuti.

Koll! Värisege! Või kärvake naeru kätte!“Kollid”, kelle vastu kogu sõda käib, kujutavad endist mitmevärvilisi hõljuvaid püramiide, mängija “tulistab” neid siniste ristkülikutega. Kusjuures reaktsioon peab VÄGA kiire olema, sest tulistada tuleb enne, kui järjekordne sihtmärk ekraani keskpunktist, kus on ainuke võimalus teda tabada, läbi sõidab.

Kogu mängu mõte seisneb selles, et vahepeal püramiide pilbastades tuleb leida tee katakombist välja. Asja teeb hullemaks see, et kõik käib aja peale ning kui jätsid juhuslikult mõne kolli maha killimata, siis sind välja ei lasta. See tähendab aga 100% seda, et kogu levelit tuleb otsast peale alustada. Kollid ise vastu ei tulista, kui aga mõne endale liialt lähedale lased, teatatakse lihtsalt, et “you are hit” ja hakka aga otsast peale.

Võimalik on mängu ajal ka sound peale keerata, mis tähendab seda, et kui vastase tükkideks lased, teeb speaker korraks tirts.


Catacomb Abyss (id Software / SoftDisk Publishing)

Catacomb Abyssi näol on tegemist Catacomb triloogia ühe osaga ning ühtlasi ka Wolfensteini eelkäijaga. Mäng töötab 320×200 EGA graafikaga ja toetab ka mõningaid soundikaarte.

Esimesed ekraanipildid on paljulubavadStoori on lühidalt järgmine: kuri nõid Nemesis on eelmises Catacombi osas kenasti maha tapetud, kuid nüüd on linnakodanikud silmitsi miski mausoleumiga, milles toimuva kohta hirmu- ja õuduselugusid räägitakse. Samuti ei anna rahu ka veider pilv, mis järsku kuskilt tekkis ning päikese ära varjas. Siis otsustatigi taas kord kaabu ringi käima lasta ning vajalik mees palgata, kes korra jälle jalule seaks. See mees on muidugi mängija, kes zombidest kubisevale surnuaiale luku taha pannakse ja iseenda hooleks jäetakse. Edasi on kõik juba tavapärane: otsi võtmeid, korja poweruppe, avasta salakäike ja tapa kuidas jaksad.

3D tulistamismäng või rollikas? EGA graafikas pole vahet!Kuna asi jookseb EGA-s, siis graafika just vaimustav ei ole (eriti pärast Doome-Descente 😈 ), kuid eriliseks virisemiseks ka põhjust ei anna. Ümbruskond on tunduvalt mitmekesisem kui eespool vaadeldud Maze War-is, ning kasutatud on ka mõningaid algelisi valgusefekte. Id Software käekirja on tunda juba algusest peale, kui esimesed laibad iga nurga alt lähenedes jalgu ette keeravad nagu Wolfensteinis. Tundub, et Id Software ongi Wolfensteinis kasutanud täpselt sama graafikamootorit mõningate üksikute täiendustega.

Asi, mis mulle Catacomb Abyssi puhul kõige rohkem meeldis oli see, et polnud tarvis pimesi piki seinu joosta pidevalt klahvi haamerdades, lootuses, et ehk on kusagil mõni salakäik avanemas — kui sattusid vastava seina juurde ilmus kohe ka kiri “weakened walls”.


Megatron (Stanley Design Team)

Megatron on ilmselt üks esimesi 3D katakomb shooting mänge, mis VGA-s jookseb.

Kahtlemata on MechWarrior siit maha viksitudAasta on 3019 ja mängija ülesandeks on juhtida pirakat lahingurobotit ning katakombidest vastane üles otsida. See ongi mängu kõige nõrgemaks küljeks, kuna vastase asupaigast enne mingit märki ei saa, kui kõva kolksuga järjekordsel ristmikul temaga kokku põrgates. See omakorda võib aga väga palju aega võtta. Õnneks on vähemalt kogu katakomb ning enda asupaik pidevalt kaardi näol silme ees.

Hallid koridorid, vaenlase robot iga nurga tagaGraafika pool on pisut täiuslikum kui Catacomb Abyssis (rääkimata Maze Warsist) — kaugemal olevad seinad-laed kaovad sujuvalt pimedusse ning vastasrobot näeb ka üsna 3D välja. Erinevalt Catacomb Abyssist puuduvad aga igasugused objektid-detailid, kogu ümbruskond on ühtlaselt hall, mis on ka üheks põhjuseks, miks mängu eriti pikalt pelada ei viitsi.

Soundi poole pealt toetatakse AdLib-i ja Creative SoundBlasterit. Toetatakse ka kahe mängijaga modem playd.

Megatronist on ilmselt inspiratsiooni ammutanud ka MechWarriori tegijad, kuna MechWarrior 2 algusdemos ringi kolistav metallmonstrum meentab väga üht Megatroni robotit.


Ti-eM aka Tõnis Malbe
Copyright © MänGuru 1995-1996

Advertisements
%d bloggers like this: