jump to navigation

Arvi Nikkarev “Kontramorfoos” 22.04.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags: ,
3 kommentaari

Alar Raudoja kujundus

Viimase kuu jooksul olen siin blogis tutvustanud Brian Aldissi loomingut, arvustades kogumikku “Kontramorfoos” kogutud jutte. Nüüd tõmban joone alla ja luban, et jätkan peagi vanadest “Täheaegadest” lugude skänneerimisega — see tegevus on liigagi unarusse jäänud. 😳

Esmalt aitäh Arvi Nikkarevile, kes viitsis kõik need lood tõlkida — Brian Aldissi oli enne selle kogumiku ilmumist häbiväärselt vähe eesti keeles avaldatud. Samuti on tõlkija Arvi Nikkarev kirjutanud kogumikule üsna põhjaliku järelsõna, mis tutvustab Brian Aldissi ja tema loomingut ning mida mul isiklikult oli vähemalt sama huvitav lugeda kui enamikku kogumikus ilmunud jutte.

Et olen kõiki kogumikus “Kontramorfoos” ilmunud lugusid siin blogis juba üsna põhjalikult tutvustanud, siis püüan käesolevas kokkuvõttes välja tuua üldpildi moodustavad plussid ja miinused.

Absoluutselt sillas olin ma loo “Eluilmaski” peale. Sellised jutud on mulle alati metsikult meeldinud (vaata kasvõi mu arvustust antoloogias “Aphra” ilmunud Robert Silverbergi loole “Reisijad”).  Ning vaid kriipsukese võrra jäi maha jutt “Superlelu kogu suveks”.  Need jutud hindasin üliheadeks. Lihtsalt häid lugusid oli selles kogumikus veel rohkem, kuid neist enimmeeldejäävad olid “Hiigeljumala ketserid” ja “Totaalne keskkond”.

Minu arvates keskpäraseid lugusid oli “Kontramorfoosi” kaante vahele sattunud õnneks vaid paar tükki, päris kehvasid kahjuks veidi rohkem. 😦 Siiski, need tõrvatilgad ei rikkunud üldmuljet nii palju, kui oleks võinud karta, sest kirjanduslikult olid nad ju tegelikult tasemel, suurim minu poolne etteheide neile oli see, et nad polnud ulmekad.

Seega kokkuvõttes jäi mul “Kontramorfoosist” väga hea mulje ning soovitan seda julgelt. Samuti soovitan lisaks lugeda teiste ulmehuviliste arvustusi Ulmekirjanduse BAAS-is ning Kristjan Sanderi pikemat arvustust “Algernonis”.

Brian Aldiss “Kirjutamata armastuskiri” 22.04.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
1 comment so far

Joseph W. Reedi illustratsioon

Harva juhtub, kui ma Ulmekirjanduse BAAS-is mõnele loole hindeks “ühe” panen. Täpsemalt öeldes olen arvustatud 90 teosest vaid ühele kõige madalama hinde pannud.

Kahjuks sai kogumiku “Kontramorfoos” viimane jutt mult samuti madalaima võimaliku hinde. Kas ma tõesti peaksin põhjendama, miks?

Okei, sellepärast, et:

  1. see lugu ei ole ulme (üllatus-üllatus 😈 );
  2. see on lihtsalt täiesti mõttetu jutt.

Brian Aldiss “Kui Hamleti onu olnuks meeldivam sell” 22.04.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
1 comment so far

Joseph W. Reedi illustratsioon

Mitmendat korda ma kogumikus “Kontramorfoos” sisalduvaid jutte arvustades lärman “see pole ulme”? Üsna mitmendat. 😡

Aga kui eelmistel kordadel oli tegemist vähemalt ilukirjandusega, siis lugu “Kui Hamleti onu olnuks meeldivam sell” pole sedagi — tegemist on esseega. Tore on, et Brian Aldiss ka sellistel teemadel kirjutas. Aga veelkord — kui raamatu tagakaanel on kirjas, et autor on ulme Suurmeister, siis mina loodan kaante vahelt ulmet, äärmisel juhul fantasy‘t või horror‘it leida. Seda leidmata olen kuri ja pettunud. 😦 Kuigi essee teemapüstitus oli iseenesest ju huvitav: Hamlet kui negatiivne ja Claudius kui positiivne kangelane.

Brian Aldiss “Jumal, kes magas naistega” 19.04.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
2 kommentaari

Joseph W. Reedi illustratsioon

Brian Aldissi loomingu hilisema perioodi (üheksakümnendad) juhatas kogumikus “Kontramorfoos” sisse samanimeline lühilugu ja järgnes “VAKM”. Ka jutt “Jumal, kes magas naistega” on kirjutatud samal perioodil, täpsemalt 1994. aastal.

Loo idee toetub klassikalisest filosoofiast tuntud ideele, et maailma pole tegelikult olemas, me eksisteerime vaid kellegi kõrgema olevuse teadvuses. Konkreetselt selles jutus on siis säärased lood, et ühte noort Kreeka tütarlast külastab ühel ööl jumal ning tüdruk jääb temast neitsina rasedaks. Ning mõne aja pärast tuleb välja, et tüdruku üsas magava jumala ning reaalse maailma eksistentsi vahel on üks-ühesed seosed…

Tõlkija Arvi Nikkarev on Ulmekirjanduse BAAS-is seda lugu võrrelnud Roger Zelazny loominguga. Huvitav, mida ta silmas pidas? Kui Zelazny Amberi sarja, siis on see minu jaoks pigem negatiivne võrdlus, mis kahjuks ka täppi läheb — mulle nimelt seda tüüpi ulme väga ei meeldi. Aga tundub, et ma olen Brian Aldissi juba armastama hakanud, sest Ulmekirjanduse BAAS-is hinnet pannes kahtlesin “kolme” ja “nelja” vahel, kuid otsustasin siiski viimase kasuks. 🙂

Brian Aldiss “VAKM” 16.04.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
1 comment so far

Joseph W. Reedi illustratsioon

Järjekordne lühijutt Brian Aldissi loomingut tutvustavast kogumikust “Kontramorfoos” kannab pealkirja “VAKM”.

Alustuseks tahaksingi pisut pealkirjast rääkida. VAKM tähendab lühendit sõnadest VAba Kõigist Mälestustest. Lühend on mittemidagiütlev, kas pole? Loo originaalpealkiri moodustub aga sõnadest Free Of All Memories — FOAM — mis ka eraldi midagi tähendab ja ütleb seetõttu palju enam. Igatahes mina oleks tõlkija asemel näinud vaeva mingi muu sõnakombinatsiooni otsimisega, mitte kasutanud otsest tõlget. Pooletunnise ajuragistamise järel mõtlesin, et oleksin loo pealkirjastanud KÄSN — Koge Ääretult Selgeid Naudinguid. Aga et mu jutt segaseks sonimiseks ei jääks, siis loo sisu juurde. 🙂

Jutu peagelane, inglasest arhitekt, kirikute asjatundja, kohtab oma tööreisil Ungaris üht vana sõpra, kes kurdab mälukaotuse üle. Ainsaks võimaluseks mälu taastada olevat kellegi, kellel on temaga ühiseid mälestusi, mälu lugemine ning ülekandmine. Peategelane soostub sõpra aitama ning külastab üht nurgatagust kliinikut, kus talle mingeid preparaate manustatakse, mille tagajärjel ta midagi enneolematut kogeb. Kui ta lõpuks ärkab, leiab ta end tuuliselt tühermaalt Kesk-Inglismaal, teadmata kes ta on ja miks ta seal on. Järgneb hulk kohtumisi kummaliste inimsestega ja enese järkjärguline taasleidmine, mille käigus peategelane saab teada, et teda on “sõbra” poolt haledasti tillist tõmmatud ning hoopis tema enda mälestused on pihta pandud — ta tühjaks pigistatud nagu vahtkummist käsn. Et milleks mälestusi röövida? Selleks, et neid uudses meelelahutusäris kellelegi teisele maha ärida. Kas teie ei ostaks mälestusi, mis tunduvad nagu enda omad? Pakkumisel mälestused kuumast seksist kuuma tibiga. 😛 Ei sobi? Äkki siis mälestused ja teadmised teie õpingutest kirikuarhitektuuri vallas? 😉

Minu meelest on tegemist hea looga, kuigi kirjeldatud oli ka asjasse puutumatut vahtu — mälukaotuse loo taustal toimusid Kolmanda Maailmasõja sündmused, mis absoluutselt muu jutuga ei haakunud. Ja ka kirja pandud oli see jutt natuke konarlikult ning kohati klišeelikult. Aga üldmulje jäi siiski kui mitte väga hea, siis hea.