jump to navigation

Arvi Nikkarev “Pilet utoopiasse” 31.10.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags: , , , , ,
4 kommentaari

Alar Raudoja kujundus

Tõmban joone alla uusimas eestikeelses ulmeantoloogias “Pilet utoopiasse” ilmunud juttude arvustustele ning panen kirja oma arvamuse antoloogiast, kui tervikust. Esiteks aga veelkord suur tänu Arvile, et ta selle raamatu mulle kinkis! Nagu öeldakse, parimad asjad siin elus saame me ikka kingitustena! 🙂

Hakatuseks kordan iseennast, kui ütlen, et Skarabeuse kolmas antoloogia, “Pilet utoopiasse”, on parim viimasel ajal eesti keeles ilmunud ulmeantoloogia — ütlesin need sõnad ju samuti Arvi Nikkarevi koostatud antoloogia “Muumia” arvustuse juures. Aga kordamine on teadupärast tarkuse ema. 😀 Ja pole midagi teha, kuid “Pilet utoopiasse” on veelgi parem, kui “Muumia”.

Jällegi polnud antoloogias ühtegi mitteulmelist lugu (kuigi mõned Bruce Holland Rogersi lühijutud olid sellised piiripealsed) ning see on minu meelest väga suur pluss ning edasiminek. Skarabeuse varasemates ulmeantoloogiates ja kogumikes oli neid tõrvatilgana mõjuvaid kriminulle ja õudukaid ikka liiga palju. 😐

Kuigi antoloogiasse kogutud lood olid kõik üsna head, pole mul raske välja tuua, millised neist said mu absoluutseteks lemmikuteks. Kahtlemata oli parimatest parim antoloogia nimilugu, Robert Sheckley “Pilet Tranaile”, kuid ka teine Sheckley kirjutatud jutt, “Seitsmes ohver”, ei jäänud sellele alla. Väga tugeva emotsiooni tekitasid Orson Scott Cardi “Kuninglik liha” ja Gene Wolfe “Sõda jõulupuu all”. Ning viimasepeal idee peitus David Langfordi jutus “Teistsugune pimedus”.

Toon välja ka antoloogia nõrgimad lood. Minu jaoks olid nendeks Harlan Ellisoni “Klaasikillud” ning Bruce Holland Rogersi “Surnud poiss teie akna taga” ja “Don Ysidro”. Aga rõhutan veelkord, et isegi need nn “nõrgad” lood olid tegelikult täiesti rahuldavad ning mõnes teises, mitte nii tugevas antoloogias, oleksid paistnud palju paremas valguses.

Kui nüüd sisu juurest vormi juurde minna, siis juba kolmandat korda mainin Skarabeuse antoloogiaid arvustades ära Heiki Raudla illustratsioonid — need ei meeldi mulle! 😡 Aga Ulmekirjanduse BAAS-is kirjutab antoloogia koostaja Arvi Nikkarev, et juttude autoritele meeldivad. 😕 Arusaamatu, aga no las siis olla ja rohkem ma sel teemal enam Skarabeuse kallal ei vigise. Üks selge küljenduslik-kujunduslik aps on aga antoloogia koostajal küll sisse lipsanud: iga lehe, nii vasak-kui parempoolse ülaserva on trükitud kirjaniku nimi, kelle jutuga tegemist on. Aga mugavam oleks nii, et ühel neist oleks kirjas ka selle jutu pealkiri, kust raamat parasjagu avatud on.

Lõpetuseks üks oma sõnade söömine. Skarabeuse antoloogia “Aphra” arvustuses kirjutasin, et ei saa panna antoloogiale kõrgemat hinnet, kui selles sisalduvate juttude aritmeetiline keskmine. Saan küll! :mrgreen: “Pilet utoopiasse” — “5”. Mis sest, et väikese miinusega.

Bruce Holland Rogers “Don Ysidro” 29.10.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
add a comment

Heiki Raudka illustratsioonKui palju on jutte, mis lõppevad peategelase surmaga? Ilmselt palju. Kui palju aga on jutte, mis algavad peategelase surmaga? Tõenäoliselt üksikuid.

Viimane lühijutt Bruce Holland Rogersilt antoloogias “Pilet utoopiasse” on just nimelt selline. Don Ysidro sureb ja lugu hakkab veerema. Me kõik teame ütlust “kunstnik elab oma loomingus edasi”. Selles jutus nii lähebki, aga sõna otseses mõttes. 😮

Tegemist on järjekordse mõistulooga, mida on raske ulmeks liigitada. Ilmselt on autoril mingi oma side surmaga, mida mina hetkel ei taba ning seetõttu see lugu mind ka eriti ei vaimustanud. Ehk kunagi teine kord olen autoriga rohkem ühel lainel.

Bruce Holland Rogers “Väikevend TM” 28.10.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
add a comment

Heiki Raudla illustratsioonBruce Holland Rogersi lühiloo “VäikevendTM” esimestest lausetest peale oli selge, et tegemist on samast puust looga nagu Gene Wolfe “Sõda jõulupuu all” (samuti antoloogias “Pilet utoopiasse”) või Brian Aldissi “Superlelu kogu suveks” (antoloogias “Aphra”). Ühesõnaga, järjekordne robotilugu. 😛

Loo peategelaseks on väike poiss Peter, kes igatseb endale jõulukingiks väikevenda. Täpsemalt, reklaamidest tuttavat mänguasja VäikevendTM. Teisisõnu robotit. Selle lelu ta ka emmelt saab, kuid mänguasi käitub tema meelepahaks täpselt nii nagu käituks päris väikevend — tüütult. Juba samal õhtul on Peter VäikevendTM-ist tüdinud ning lülitab ta välja. Korduvalt, sest emme lülitab roboti jälle sisse. Nii nad seal plõksivad, kuni lõpuks emme vihastab ning karistab Peterit…

Loo puänt on üllatav ning seetõttu hindangi seda muidu üsna klišeemaigulist lugu üsna kõrgelt — tugev “neli”.

Bruce Holland Rogers “Surnud poiss teie akna taga” 27.10.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
1 comment so far

Heiki Raudla illustratsioonBruce Holland Rogersi lühijuttu “Surnud poiss teie akna taga” arvustades kirjutasin Ulmekirjanduse BAAS-i, mida kõike see jutt polnud: polnud õudne, polnud liigutav, polnud hea, polnud halb.

Ei oskagi äelda, et mida see antoloogias “Pilet utoopiasse” avaldatud lühijutt siis oli… 🙄 Põhimõtteliselt on tegemist ühe mõistulooga, või kui soovite, täiskasvanute muinasjutuga.

Sünnib kord ühel kaugel maal naisel kena poisslaps. Aga surnud. 😦 Naine keeldub poisi surma uskumast ning poiss hakkabki “elama” surnuna elavate keskel. Millalgi satub poiss surnute riiki ning tuleb sealt ka tagasi. Ja sellest ajast peale saab tast sõnumitooja, kes vahendab tervitusi surnutelt elavatele ja elavatelt surnutele — meenutamaks armastust, mis elab kauem, kui mälestus.

Nuuks. 😥 Nüüd, kus seda kirja panen, mõtlen, et äkki ikka oli liigutav ja ma polnud lihtsalt õiges konditsioonis, et seda juttu nautida…