jump to navigation

Jack C. Haldeman II “Enemy of the State” 13.03.2009

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
1 comment so far

Kuna eile loetud lühilugu “We, the People” ameerika vähetuntud ulmekirjaniku Jack C. Haldenman II sulest mind tõsiselt liigutas, siis otsustasin veel ühe sama autori poliitilise ulmejutu läbi lugeda.

Lühilugu “Enemy of the State” on samuti autori koduleheküljel vabalt kättesaadav ning levitatav. Vaid kommertskasutus on keelatud.

Nagu võib lugeda tema kodulehe poliitilise ulme sektsioonist, sai autor loo kirjutamiseks inspiratsiooni oma tööst:

Currently I work with large computer databases, and potential for misuse of this technological tool is tremendous. I have explored different ramifications in various stories, but I feel one of the sharpest treatments I’ve done on the subject is “Enemy of the State,” which also appeared in Analog. It is in the nature of the story that as soon as I finished “Enemy of the State,” I became one.

Lugu ongi kirjutatud stiilis nagu suhtleks autor ise erinevate andmebaasidega. Iga uue lõigu juhatavad sisse sõnad: “Sisesta kaart. Sisesta kood…”

Alguses on kõik kadestamapanevalt kena, sest kas ei ihka me kõik, et arvutid vabastaksid meid elu tüütutest pisiasjadest? Mõnus ju, kui sinu toidupoe andmebaas annab soovitusi odavama õlle ostmiseks ja märkab, et oled taas alustanud suitsetamist ning soovitab spetsiaalset hambapastat. Samuti tuletatakse härra Haldemanile meelde autohoolduse vajadust, regulaarset arstlikku kontrolli ning tellitud raamatute laekumist kohalikku raamatukokku.

Esimesed ohu märgid ilmuvad aga siis, kui auto kindlustust pikendades annab arvuti peategelasele teada, et kindlustussummat on tõstetud, sest kuigi kodanik pole liiklusõnnetusi põhjustanud, tarbib ta kahtlaselt palju õlut ja ei vaheta autol õigeaegselt rehve… 😮

Edasine ümberjutustus oleks kindlasti juba liigne, taibukamad lugejad arvavad juba niigi, millega lugu lõppeb. Siiski on autoril ka väikene üllatus varuks ning otsad jäävad lahti…

Hindasin seda lugu Ulmekirjanduse BAAS-is “neljaga”. Kahtlemata on tegemist väga hea hoiatuslooga, kuid eile arvustatud “We, the People” on siiski parem.

Jack C. Haldeman II “We, the People” 12.03.2009

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
5 kommentaari

Kas teil on oma selleaastane tulumaks deklareeritud? Ilmselt on, sest kuigi tähtajani, 31. märtsini on veel aega, on tulumaksu e-maksuameti kaudu ääretult lihtne deklareerida.

Kuid kas te ka teate, kuidas riigiisad teie maksutulu kasutavad? Ma arvan, et nüüd tõuseb poole vähem käsi. Siiski on ka see informatsioon kättesaadav, kui hästi otsida.

Ning nüüd kolmas küsimus: kas te saate kuidagi oma maksuraha kasutamist mõjutada? Ma arvan, et mitte.

Mis sellel kõigel ulmega pistmist on? Lugege edasi.

Nimelt näitas täna hommikul mu Google Reader, et Ulmeguru on teinud lausa kaks postitust ühe ulmejutu teemal: ühe oma põhiblogisse ja teise ulmeblogisse. “Peab see alles jutt olema,” mõtlesin ja märkisin postituse tärnikesega ära — et kui kunagi viitsin, siis loen selle võrgus vabalt saadaoleva loo üle.

Aga uudishimu sai must võitu, sest poliitiline ulme on mulle alati meeldinud. Pealegi pole Jack C. Haldeman II “We, the People” ka teab mis pikk tükk — selline paras hommikukohvi kõrvane lugemine. Ja ma ei kahetse! Väga võimas lugu! 😎 Soovitan!

Sisust ja ideest kirjutas juba Ulmeguru, mul pole seda mõtet dubleerida. Mina jäin mõttesse hoopis selle üle, et tegelikult on idee riigist, kus kodanikud saavad ise oma maksude kasutamise üle otsustada, täiesti reaalselt teostatav. Eriti meie paljukiidetud e-riigis, kus enamus kodanikke esitab oma tuludeklaratsioonid elektrooniliselt.

Miks mitte lisada tuludeklaratsiooni vormile valikud, kus küsitakse minu arvamust, kuidas minu poolt riigile makstud kroonid jaotada? Võib-olla ei peaks seda tegema nii detailselt nagu selles ulmejutus, kuid suures piires võiksid kodanikud otsustada, kas ja kui palju nad soovivad oma raha anda kaitsekulutusteks, sotsiaaltoetusteks, haridusele, teadusele, kultuurile jne.

Kuulen vastuväiteid: rahvas on rumal ja kergesti mõjutatav ning selliste küsimuste üle otsustagu targemad, rahva poolt valitud saadikud. Aga kas ikka on nii? Mille poolest on üks Riigikogusse valitud näitleja, sportlane või endine ametnik targem kui meie, rahvas? Miks ei võiks näitleja, sportlane, või ametnik rahva seast samu otsuseid vastu võtta?

Ütlete, et tavaline torujüri ei viitsiks oma aega sellele raisata? Ma ei alahindaks meie kaaskodanikke: tean väga intelligentseid inimesi, kes kas omal valikul või valikute puudumise tõttu teevad lihtsat tööd. Pealegi, kui tõesti leidub kodanikke, kes ei viitsi oma arvamust avaldada, siis võiks nad tuludeklaratsiooni täites teha valiku, et volitavad “targemad” enda eest otsustama. Ja selle maksutulu kasutamise üle otsustagugi siis Riigikogu. Muuseas, ka Jack C. Halderman II kirjeldas oma lühiloos seda varianti. Tõsi, tema ideaalses tulevikuühiskonnas loobusid oma kodanikuõiguse kasutamisest vaid hullud. 🙂 Ja karistust kandvate kurjategijate õigus oli piiratud tuludeklaratsiooni lühivormiga.

Või kui te ikka veel kahtlete selle idee teostatavuses, siis võiks ju tuludeklaratsiooni täitvatelt inimestelt esialgu lihtsalt nende arvamust küsida ja lõpliku otsustamise endiselt Riigikogu pädevusse jätta. Samas tulemused peaksid olema avalikud! Tõepoolest, mina tahaksin väga teada, kas ka rahvas annaks 2% suurusjärgus SKP-st raha kaitsekulutusteks või otsustaks hoopis hariduse, teaduse ja kultuuri kasuks?! 😡

Tõsi, on ka üks ja mitte vähe oluline juriidiline takistus. Nimelt ütleb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 106 muuhulgas ka seda, et rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude ja riigi rahaliste kohustuste küsimusi. Aga kas keegi on mõelnud miks põhiseaduses nii kirjas on? Kaval nõks eliidi võimu kindlustamiseks? 🙄

Niisiis, kas leidub vabatahtlik, kes sisestab idee osalusveebi TOM? Või korjab selle üles mõni eneseväärikuse säilitanud Riigikogu saadik ning algatab ise vastavad seadusemuudatused? Või peame tõesti meie, rahvas, tänavale tulema, et nõuda endale paremat riiki? Sest riik, see oleme ju meie!