jump to navigation

Tänud Ulmegurule ja palve ulmekommuunile 19.01.2007

Posted by mr.Costello in Isiklik, Ulme.
Tags:
add a comment

Mis toimub?! Minu eelmise sissekande valguses võivad selle lehekülje lugejad täiesti õigustatult nii küsida. Sest kirjutasin ju täpselt sama pealkirjaga ja enam-vähem sarnase sisuga postituse juba 9. oktoobril 2006 arvustades Sever Gansovski juttu “Vincent van Gogh”.

Olin toona just lõpetanud oma vana kola hulgast leitud “Horisondi” koopia sisseskännimise ja ülelugemise. Ulmekirjanduse BAAS-ist Raul Veede arvustust lugedes imestasin küll veidike, sest minu koopias Henry VIII-st juttu polnud… 🙄 Aga kuna loo lõpus seisis, et “lühendatult tõlgitud” ja muidu tundus stoori klappivat, siis arvasin, et ju luges Raul mingit pikemat versiooni. Nii elasin kuni eelmise nädalani siiras usus, et selle looga on kõik korras ning minu töö on tehtud.

Õnneks juhtus ulmeguru Jüri Kallas minu blogist mingit tsitaati otsima (vau, kas tõesti otsitakse siit juba tsitaate? 😛 ) ning plärtsatas mulle postkasti ning kommentaaridesse teate, et minu versioon on poolik:

1. Ulmeguru – 14.01.2007

Kogu Su jutt Sever Gansovski lühiromaanist taandub müraks, sest Sa pole tervet juttu lugenud… vähemasti pole Sul siin blogis olev Gansovski tekst tervik… vaid tagumine ots…

Jüri pani oma kirja manuses kaasa ka ühe faili, mille ta oli kunagi IRC kanalist #bookz alla tõmmanud. Ehk siis pakituna selle lühiromaani eestikeelne tervikversioon koos illustratsioonidega. Võrdlesin seda oma ulmelehel rippuva variandiga ja tuligi välja, et minu lehel oli üleval vaid viimane veerandik! 😳 Pagan võtaks, minu koopias polnud kusagil kirjas, et “algus “Horisondis” see-ja-see” vms. 😡

Aga lõpp hea, kõik hea! 🙂 Tänu Jürile on mul nüüd terviktekst läbi loetud, kirjavead parandatud, netist kvaliteetsed van Goghi maalide reprod illustratsioonideks juurde otsitud ning kogu see krempel lugemiseks välja pandud! Arvamus kogu loost kah parem kui enne! Ja vana arvustuse kustutasin ära! 😉 Uude kopeerisin vaid selle, millega praegugi päri olen.

Veelkord suur aitäh sulle, Jüri!

Ja palve sulle ning teisetele lugejatele. Kui leiate nendest minu poolt ülesriputatud ulmekatest kirja- või muid vigu või on teil veel mõni siinavaldamata eestikeelne ulmejutt tekstina või kasvõi pildina skännitult olemas — andke aga teada! Kommentaarides või meiliga. Olen lõpmata tänulik, kui saan seda lehte teie ja enda rõõmuks veel paremaks teha! 🙂

Advertisements

Sever Gansovski “Vincent van Gogh” 19.01.2007

Posted by mr.Costello in Ulme.
Tags:
add a comment

Sever Gansovski teoseid on Ulmekirjanduse BAAS-is registreeritud üle poolesaja ning neist omakorda pooltele on kirjutatud ka arvustusi. Minu jaoks oli aga tegemist tundmatu nimega, sest vene keeles ma ei loe ning eesti keeles on minu teada tema lugusid avaldatud vaid 2 – üks “Nooruses” ja teine “Horisondis”. Esimene mulle pihku sattunud pole, teine aga küll ning seal lühendatud kujul avaldatud lühiromaan “Vincent van Gogh” on nüüdsest ka netipublikule kättesaadav. 😎

Lugu räägib sellest, kuidas tulevikus (tegelikult meie jaoks küll juba minevikus, 1994. aastal aga kuna jutt on kirjutatud 1970. aastal, siis autori jaoks tulevikus) avastatakse võimalus minevikus reisida. Sellest sünnib paksu pahandust ja segadust, sest minevik, olevik ja tulevik lähvad lootusetult sassi nagu eelmises lauses. 😆 Igatahes, peatselt ajarännud keelatakse ning minevikku võivad rännata vaid eriti usaldusväärsed isikud. Paraku ei kontrollita Ajasõlmi siiski piisavalt ning kaks kelmi arvavad, et võivad minevikust kunstiväärtusi virutades jõhkralt pappi kokku ajama hakata. Objektiks ja subjektiks (või õigemini vastupidi) valitakse Vincent van Gogh ja tema surematu looming. Paraku ei arvesta peategelased aga aja paradoksidega ning astuvad (korduvalt) ämbrisse…

Lugu on üsna humoorikas, eriti meeldis mulle just see tekitatud segaduste kirjeldamine. Väike näide:

Teate, ilmunud kord Kolumbuse juurde üks turakas, kaart käes, ja tõestanud, et mööda Atlandit läände siirdudes näeb Indiat nagu oma kõrvu. «Ah et ei saagi Indiasse,» öelnud Kolumbus. «Mis siis ikka, ei hakkagi sellega jamama.»

Niiet nalja saab. 😆 Samas on lugu ka kurb, kuna van Goghi elu polnud mingi meelakkumine. Selle loo väärtus ongi selles, et kuigi tegemist on ulmekaga ning lühendatult tõlgitud lühiromaaniga, saab loost üsna palju van Goghi tegeliku elu kohta teada. Ja kui nüüd kirjanik väga ei vassinud, siis sain teada, et van Gogh oli kommunist. 😉 Igatahes leidis ta ühes episoodis, et maalide müügist võiks teenida vaid nii palju, et endale ja teistele endataolistele virelevatele kunstnikele hädapärane äraelamine tagada. Ülejäänud teosed peaksid aga olema eksponeeritud avalikus galeriis, et kiskuda kunstiteostega kauplemine poodnike käest ja viia tõeline kunst rahva hulka. No mida mina siis kogu aeg rääkinud olen: kunst kuulub rahvale! :mrgreen:

Selle romaani juures aga ei meeldinud mulle nõukogude kirjanikule iseloomulik moraliseeriv alatoon. Vastavalt sellele pani autor ka (minu meelest paadunud pätist) peategelase ebausutavalt käituma. Võib-olla olen mina rikutud mõtlemisega kultiveerides arusaama, et tänapäeva inimene on oma loomult halb ning võimaluse korral mõtleb pigem omakasule kui üllastele ideaalidele. Aga kui mõtlebki, siis arvan, et ta teeb seda kuidagi normaalsemalt! Sever Gansovski loo peategelane aga loobub kogu oma maisest varast ning loodetavast tulust lihtsalt seetõttu, et (tsiteerin meelevaldselt) “muidu ei kirjeldaks surmale määratud juudi tüdrukuke oma päevikus Vincent van Goghi “Päevalilli”” ja “punaarmeelased ei langeks Leningradi rindel Johanna van Gogh-Bongeri “Van Goghi kirjade” köide seljakotis”. No sorry! 😮

Natuke ebausutav oli ka kogu süžee point rikkuste kokkuajamise seisukohast. Gansovski kirjeldatud tulevikus suudetakse kulda piiramatult toota ning ainsaks väärtuseks on energia. Järelikult on leiutatud mingi energia-mateeria muundur? Sellisel juhul saaks ju ka van Goghi maale piiramatult toota!? 💡 Või tahab keegi mulle vastu väita, et molekulaarsel tasemel tehtud koopia on siiski vaid koopia ning originaalil on mingid muud väärtused a la originaali sisse pandud “hing”? Bullshit! 😆

Kokkuvõtteks soovitan seda lugu kindlasti lugeda — kannatage moraalilugemine ära ja saate keskmisest nauditavama lugemiselamuse!