Front Page Sports: Baseball ’94

Front Page Sports: Baseball ’94 on arvatavasti kõige parem pesapallimäng mida olen proovinud. Ausalt öelda, ega neid eriti palju ei liigugi Eestis. Mäng on massiivne ja massiivse all mõtlen ma massiivset. Ära on toodud kõik 1994. aasta mängijad ja võistkonnad. Iga mängija kohta on umbes 500 statistilist näitajat. See kõik annab muidugi tunda kui proovida mängida 486 SX protsessoriga arvuti peal. Üks asi veel, kaasa tuleb bonus-pakett, mis sisaldab 48-t läbi aegade parimat võistkonda ja veel 16 vana staadioni.

Esimene asi mida näed mängu käivitamisel näed on tore üllatus. Mäng on üles ehitatud menüüde kaupa nagu windoozas. Võibolla ei tööta menüüd nii mugavalt, kui windoozas aga ikkagi on need mõnusad kasutada. Teisalt on menüüde võimalused niivõrd suured, et kohati on raske leida soovitud käske.

Et alustada mängu, tuleb laadida kõigepealt üks assotsiatsioon. Ühes assotsiatsioonis võib olla klubisid 8-st kuni 48-ni ja need võivad olla jaotatud veel kolmeks liigaks ja need omakorda veel kolmeks divisjoniks. Võimalusi peaks jätkuma. Samuti saab valida hooaja pikkust: kas lühike, keskmine või pikk. Täishooaja juures tuleb tõdeda, et seda on umbes 162 mängu ja iga mäng võtab kuni tund aega arvuti taga närvitsemist.

Loomulikult on väga tähtsaks osaks selles mängus statistika ja reaalsed mängijad. Mängijad on jaotatud põhimängijateks, farmklubi mängijateks ja ülejäänud on siis niiöelda amatöörklubides. See tähendab seda, et kui sa mõne mehe peale eriti närvis oled, siis saadad ta oma lõbuks kuskile pärapõrgusse istuma.

Mängijatele on antud reiting vahemikus 0 kuni 99. Lööjatel on õige mitu näitajat, mis mõjutavad tema esinemist: löögitugevus; kiirus; väljakumängu oskus kõigil üheksal positsioonil; käe tugevus; kui suur tõenäosus on, et mängija lööb palli õhku või maha jne. Söötjatel on põhilisteks näitajateks vastupidavus, kontroll, seitse eri söödu liiki jms. Lööjatel on ka söötja reitingud olemas ja vastupidi. Samas võib kahelda nende edus uuel positsioonil.

Mängijate kohta on antud statistika nii vasakukäeliste vastu esinedes kui ka paremakäeliste. Sa saad valida, mis järjekorras mängijad löövad mängus või panna oma söötjad kas alustajaks, lõpetajaks või varumeheks. Statistikat on nii palju iga mängija kohta, et praktiliselt võimatu on järge pidada suurema osa üle.

Mängijaid saab vahetada klubide vahel, kuid muidugi ei lase vastasvõistkond ennast haneks tõmmata ja lasta sul teha unelmate võistkonda. Masin suudab tänu sellele tohutule infomahule ennast tunduvalt paremini üleval pidada ja teha sulle hoopis külma.

Nüüd ka mängust endast. Sa võid kontrollida mängu nii vähe või palju kui sa tahad. See tähendab seda, et sa võid mängu ise pealt vaadata või siis lüüa, sööta, püüda ja joosta nii kuidas jaksad. Ilma mõnukepita on muidugi praktiliselt võimatu seda teha. Samuti saab määrata seda, kas tehakse mängus praaki, saadakse vigastusi. Kui mäng algab, siis on sul võimalus näha vastasvõistkonna mängijanimekirja, millele vastavalt juba oma järeldused saab teha.

Mängija pannakse peale seda staadionile, mis on muidugi toredalt renderdatud. Staadione on kokku 28 nagu enne mainisin, ja igal võistkonnal on oma staadion. All ekraanil on kast, kus on kirjas viimane statistika. Seal on koht nende mängijate kohta, kes parasjagu pesal on ja ka lööja ja söötja koos statistikaga. Ära on näidatud nende kõigi kiirus ennekõike. Veel on seal näha eelmise söödu kiirus ja liik. Löögimoment nõuab õudselt arvuti ressursse, kuna kogu protsess renderdatakse ja selle tõttu soovitan soojalt kasutada mõnda cache programmi.

Edasine on väga lihtne. Ette tuleb menüü, kust juba saab valida endale meeldiva sündmustekäigu, kuid mis alati nii meeldiv välja ei kukugi. Palli mängu sattudes muutub automaatselt aktiivseks see mängija, kes on kõige lähemal pallile ja seejärel anna ainult jalgadele valu (mitte vastu klaviatuuri!). Palli maandumiskoht on näha ringina: mida väiksem ring seda lähemal on pall. Üldiselt on väga lihtne mängijatega ringi liikuda.

Staadioni graafika ei ole päris see mida tahaks aga kõige hullem ka pole. Kui niiöelda löögiaknas on resolutsioon alati 640×480, siis muu tegevuse ajal on see vaid 320×200. Veel annab muidugi valida nõrgemate graafika tasemete vahel kui on aeglasem arvuti. Samas ega eriti palju aeglasemaks arvutit see küll ei tee, kui kõik seaded peale panna. Loomulikult on staadionid tehtud niivõrd tõepärased kui võimalik.

Soundi kohta niipalju, et sellest ei ole palju rääkida. CD mängu kohta on seda ikkagi liiga vähe. Kui sa lööd home-run’i, siis pealtvaatajad ei tee piuksugi selle peale nagu poleks midagi juhtunud. Kohtunik muidugi räägib niipalju, kui talle jumal mõistust pähe on andnud — ja seda pole palju.

Kõike toimunut saab veel kaamerate abil vaadata, ükstaspuha mis nurga alt ja pealt. Kaamera võib panna igale poole, kuhu ainult süda soovib. Kaamerat saab panna jälgima objekti, osa väljakust või panna eri kaamerad üles eri väljakuosade jaoks.

Mäng võib ikkagi aegajalt kinni joosta, kui mõni parameeter on vastuolus mõne teise parameetriga. Üks huvitav programm tuleb veel mänguga kaasa, mis võimaldab kustutada pooleliolevat mängu. Seda soovitan kasutada juhul, kui mäng kinni jookseb ja enam kuidagi võimalik ei saa. Kaasas on ka paar .bat-faili, millega saab teha backupi ja seda soovitan ma kasutada eriti tihti, vältimaks igasugu õnnetusjuhtumeid.

Testitud: 486DX2/66 MHz, 8MB RAM, 2x CD-ROM, Creative SoundBlaster 16

Mister Costello — kangelane