Helista sõbrale leitud

Mõtlesin, et ei viitsi sel aastal sünnipäevapidu korraldada, vaid teen selle päeva kuidagi muudmoodi meeldejäävaks. Esmalt oli plaanis temaatilist geopeituse aaret otsima minna. Aga see plaan jäi ära, sest õhtul läheb endiselt liiga vara pimedaks ning pealegi olne ma Sünnipäeva aaret juba ühel korral otsinud ja siis jäi leidmata. Ei tahtnud riski võtta, et uue eluaasta esimene geopeitusemäng päädib mitteleidmisega. 😆

Sestap sai siis sünnipäeva hakul ehk keskööl autole hääled sisse löödud ning öisele aardejahile sõidetud. Umbes niimoodi nagu väga toredad ja armsad Kaspar ning Marko. 🙂 Sihtmärgiks Pirita jõe sild ja uus Helista sõbrale mõistatusaare. Aarde “mõistatus” seisneb selles, et lisaks füüsilise aardekonteineri ülesotsimisele tuleb kohapealt helistada mõnele geopeiturist sõbrale. Telefonikõne sisu on juba igaühe enda teha: kes tahab, võib midagi soovida; kes soovib aga hoopis mõne teise aarde kohta infot, võib seda küsida. Ühesõnaga, mida iganes, oluline on helistamise fakt. Sellised geopeiturite suhtlemist elavdavad aarded on toredad — minu teada on ka Soomes üks selline aare (Treffikätkö), mille leidmiseks tuleb seda koos geopeiturist sõbraga otsida. 🙂

Kohapeal läks ikka mõnda aega, enne kui aardetopsiku leidsin: esiteks igas kohas GPS ei tööta korralikult ja teiseks oli maskeering kuradima hea — selline mida esmapilgul puutuda ei tahtnud. 😉 Aga lõpuks sai see väike tops leitud ning oma nimi logiraamatusse kirja pandud. Seejärel jäi üle vaid helistamise pool ära teha. Kellele sa hing helistad kell pool üks öösel? Valisin oma telefoni aadressraamatust välja geopeitur Märdi numbri. Sirje arvas küll, et “hull, kellele sa helistad niisugusel kellaajal!”, aga Märt võttis toru ja teatas stoilisel häälel: “Räägi!” 😆 Olgu, tõele au andes olin Märti enne MSN-is hoiatanud, et lähen öisele aardejahile. Ja nii ma siis rääkisingi — ühest teisest, veel uuemast mõistatusaardest. Aga sellest juba edaspidi… Igatahes sünnipäev algas toredasti! 🙂